Sõerd ütles ERR-ile, et see, kuidas on eelarves esitatud tulud, on tema jaoks vastuvõetav, probleem on just kulupoolega. "Eelarve kulud on esitatud programmide ja programmide tegevustena ehk laiade kulukogumitena," lausus Sõerd.

Sõerd tõi näiteks, et transpordiameti juht Priit Sauk andis intervjuus ERR-ile palju infot järgmise aasta eelarve kohta, mida eelarvest endast ei leia.

"Pealkiri juba ütleb, et eelarves on kruusateede asfalteerimise real tühjus. Tegevuspõhises eelarves ei ole sellist rida nagu kruusateede asfalteerimise kulu, sellepärast, et tegevuspõhises eelarves on transpordi tulemusvaldkond kliimaministeeriumi all ja seal all on transpordiliikuvuse programm ja see omakorda jaguneb raudtee, veetranspordi ja maanteetranspordi vahel. Ja neid numbreid, mida käsitleb transpordiameti juht, tuleb otsida selle transpordi tulemusvaldkonna all oleva maanteetranspordi taristu arendamise ja korrashoiu tegevuse alt. Selle tegevuse kogumaht on 227 miljonit eurot. Aga neid numbreid, mida käsitleb transpordiameti juht, ei ole. Seda infot, et kruusateedele on järgmise aasta eelarves ette nähtud null eurot, seda infot tegevuspõhisest eelarvest ei leia," rääkis Sõerd.

"Veel ütleb transpordiameti juht seal intervjuus, et kui tänavu on teede raha 200 miljonit eurot, siis järgmisel aastal on seda 160 miljonit eurot, aga sellist numbrit ei ole eelarves. Meil on 227 miljonit. See sisaldab teede raha, aga ka mingisuguseid muid meetmeid. Näiteks vesiniku laadimistaristu loomise kulu, Pärnu sild on siin sees," lisas Sõerd.

Sõerd tõdes, et seda informatsiooni, mis tegelikult nii riigikogulastele kui ka muule avalikkusele huvi pakub, on eelarvest väga raske kätte saada. "Seda me saame võib-olla meediast paremini kätte kui tegevuspõhise eelarve programmide esitusest," sõnas Sõerd.

Abstraktsed kulukogumid

Sõerdi sõnul on need programmid abstraktsed kulukogumid, mille juures on ka eesmärgid, mida mõõdetakse mõõdikutega.

"Teede raha kasutamise tulemuslikkuse hindamiseks on mõõdik, mis on liikluses hukkunute arv. Ja teine mõõdik on liikluses raskelt vigastatute arv. Kui aastal 2022 oli mõõdetud tase 55 liikluses hukkunut, siis eesmärk on 2024. aastaks jõuda vähem kui 42 hukkununi. Aga probleem on ju selles, et teedele eraldatava rahaga on liikluses hukkunuid väga raske seostada, sest see sõltub ka veel paljudest muudest teguritest," näitlikustas Sõerd.

Seetõttu märkis Sõerd, et eelarves välja toodud mõõdikud on abstraktsed ja neid ei ole võimalik otseselt valdkondadele ja programmidele eraldatava rahaga seostada. "Seal ei ole sellist seost võimalik välja tuua, millel oleks praktiline väärtus," sõnas ta.

Sõerdi sõnul ei ole probleem selles, et riigikogulased ei saaks eelarvest aru, vaid selles, et tegevuspõhise eelarve kulude esituses ei ole võimalik näha, milleks raha tegelikult kulub.

Selle tagajärg on Sõerdi sõnul see, et see tekitab riigikogu liikmetele oma töös uut ressursikulu, sest nad peavad andmeid küsima eraldi ministeeriumitest. Ja see takistab riigikogu tööd.

"Meil on põhiseadus ja põhiseaduse järgi on riigikogu ülesanne otsustada eelarve tulude ja kulude üle. Seda ülesannet ei ole võimalik täita, kui eelarve on esitatud kujul, millest ei ole näha, milleks raha tegelikult kulub," lausus Sõerd.

Tegelik elu ei käi tegevuspõhise eelarve järgi

Sõerd viitas, et ka kärpeid ei leia eelarvest üles. "Siseminister kärbib majandamiskulude ja valveteenuse kulude arvelt. Aga valveteenus ei ole tegevuspõhise eelarve kategooria. Ta on kuskil kulukogumi sees. Selliseid ridu, mida ministrid kärbivad, tegevuspõhises eelarves ei ole," rääkis Sõerd.

"Või teine näide – justiitsministeerium tahab kärpida vanglate küttekulude arvelt, aga sellist rida ei ole tegevuspõhises eelarves. Seal on kulukogum 76 miljonit eurot ja selle nimi on karistuste täideviimise korraldamise nimeline tegevus. Selle sees on Eesti kolme vangla kulud koos ja ei ole eristatud, kui palju ühe või teise vangla ülalpidamiseks kulub. Seal on ka ametnike palgad, kes tegelevad ministeeriumis karistuspoliitika väljatöötamisega. Abstraktne kulukogum, aga ministrid räägivad, et vanglate küttekulusid hoitakse kokku," tõi Sõerd veel ühe näite.

"See, mille alusel ministrid ja ametid neid kulukärpe ja ka muid otsuseid teevad, on mingi muu eelarve kui see tegevuspõhine eelarve. Riigikogu kinnitab tegevuspõhise eelarve, aga tegelik elu ministeeriumites ja valitsusasutustes käib hoopis tavapärase – kulu- ja ressursipõhise eelarve järgi," ütles Sõerd.

Eelarve aluseks peaks olema Eesti Panga majandusprognoos

Sõerd kirjutas sotsiaalmeedias, et järgmise aasta riigieelarve alus on rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos ning SKP reaalkasv on selle järgi 2,7 protsenti järgmisel aastal. Eile avaldas oma majandusprognoosi aga Eesti Pank ja selle prognoosi järgi on SKP reaalkasv järgmisel aastal 1,4 protsenti.

"Vahe on tuntav. Maksutulude prognoos tugineb SKP kasvule, eelkõige mõjutab maksutulu SKP nominaalkasv. Ka siin on prognoosides erinevus, rahandusministeeriumi prognoosi järgi on nominaalkasv järgmisel aastal 6,8 protsenti, Eesti Panga prognoosis 4,2 protsenti," sõnas Sõerd.

Eesti Panga prognoos peaks Sõerdi hinnangul olema täpsem ennekõike selle tõttu, et see on hilisem.

"Teada on veel ka, et Eesti Panga prognoosis on arvesse võetud tänavuse aasta teise kvartali statistikaameti avaldatud andmed, rahandusministeeriumi prognoosi koostamise ajal neid andmeid veel polnud. Seega riigieelarve järgmise aasta maksutulude laekumise prognoos ja maksutulude laekumine võivad osutuda kehvemaks, kui riigieelarve aluseks oleva rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kavandatud," märkis Sõerd.

"Kui veel suve lõpus olid erinevate institutsioonide prognoosid järgmise aasta majanduskasvu ootuse osas sarnased, siis nüüd on olukord muutunud," tõdes ta.

Sõerd põrkub erakonna jäiga positsiooni vastu

Sõerd nentis, et praeguses Reformierakonna fraktsioonis on seisukoht, et eelarve peab olema tegevuspõhine. Küsides Sõerdilt, mis on sealjuures selle seisukoha põhjendus, vastas ta, et ta ei tea.

ERR küsis Sõerdilt veel, et ta ometi on ilmselt selle kohta siiski fraktsioonikaaslastelt põhjendust küsinud. "Olen küll küsinud, aga see ei ole selgusele lähemale viinud," vastas Sõerd.

ERR küsis veel, et kas aastast aastasse riigieelarve mudeli teemal erakonnaga siseopositsioonis olemine ei ole temas tekitanud mõtteid Reformierakonnast lahkuda. "Selliseid mõtteid ei ole tekkinud. Ma tegelen riigikogus sisulise tööga," vastas Sõerd.

Sõerd lisas, et on olnud ka erakonna juhatuses ja saanud erakonna asjades kaasa rääkida.

2024. aasta riigieelarve

Eelmisel teisipäeval valitsuse heakskiidu saanud riigieelarve 563-leheküljeline seletuskiri koosneb neljast osast ja 18 lisast.

Seletuskirja juhatab sisse rahandusministri eessõna, sellele järgnevad 355 leheküljel neli põhiosa ehk riigieelarve ülevaade, riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve, 2024. aasta riigieelarve vahendite liigendus ning eelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused.

Võrdluseks – möödunud aasta 502-leheküljeline seletuskiri koosnes ministri eessõnast, neljast osast 331 leheküljel ja 17 lisast. Veel aasta varem ehk 2022. aasta eelarve seletuskiri koosnes 496 leheküljest.

Täielikult tegevuspõhisele eelarvele läks riik üle 2020. aasta eelarve seaduses, mille seletuskiri ulatus 457 leheküljeni, sellele eelnenud 2019. aasta eelarve seletuskiri oli vaid 305 lehekülge.