Rahandusminister Jürgen Ligi ütles ERR-ile antud intervjuus, et Eesti riigi rahanduse olukord hakkas halvenema kaheksa aastat tagasi, kui muu hulgas lõdvendati eelarvereegleid ning lubati eelarve struktuurset miinust ehk sõltumata majanduse olukorrast võis miinusesse minna.

Ligi, kes oli rahandusminister ka aastatel 2009 kuni 2014, ütles intervjuus ka, et tema tegi toona riigieelarved struktuurses ülejäägis ning tõi välja, et aastail 2005 kuni 2007 rahandusminister olnud Aivar Sõerd tegi riigieelarveid struktuurses miinuses.

"Jah, numbrid on nii, et kui rahandusminister, tookord Rahvaliidus, sai maailma parimaks rahandusministriks (Ligi peab silmas ilmselt praegu Reformierakonda kuuluvat Aivar Sõerdit – toim.) tiitli poolest, siis oli selle eest, et pani raha kõrvale. Aga kui vaadata struktuurset seisu, siis oli viis protsenti SKP-st miinuses. See on sama miinus, mis praegu ähvardab meid järgmine aasta nominaalselt. Ühesõnaga buumi ajal elati jõhkralt üle jõu ja kõiki ei jõutud lisaeelarvetega ära kulutada ja selles mõttes plaksutati," rääkis Ligi.

AIvar Sõerd lükkas sotsiaalmeedias Ligi väiteid ümber.

"2007. aastal ei olnud riigieelarve struktuurse tasakaalu hindamise praktikat veel olemaski. Polnud struktuurse tasakaalu hindamise metoodikat ega struktuurse tasakaalu eelarvereegleid. Need tulid alles aastaid hiljem seoses euroala võlakriisiga aastatel 2011-2014. Tagantjärgi pole 2007. aasta riigieelarve struktuurse tasakaalu hindamine usaldusväärne, asjakohane ega kontrollitav," kirjutas Sõerd.

Sõerd lisas, et eelarve struktuurse tasakaalu hindamise instrument ise on küsitava väärtusega.

"Olenevalt hindamise metoodikast, lähteandmetest ja hindamise ajast saadakse erinevad tulemused. Ka tänapäeval võivad Eesti riigieelarve struktuurset tasakaalu samal ajal hinnates rahandusministeerium, Eesti Pank ja Euroopa Komisjon saada erinevad tulemused. Struktuurse tasakaalu hindamise küsitavuste tõttu on ka Euroopa Liidu uutest eelarvereeglitest struktuurse tasakaalu reegel kadunud. See oli kasutusel euroala võlakriisi aastatel ja mõnda aega ka hiljem, aga tänapäeval on uutes eelarvereeglites see asendatud nominaalse tasakaaluga," kommenteeris ta.

"Eelnevat kokku võttes lükkan ümber ministri poolt aastaid hiljem kuskilt välja otsitud argumendid 2007. aasta riigieelarve osas. Antud aasta riigieelarve koostati tuntava ülejäägiga ja sellega pandi kõrvale märkimisväärsed reservid tulevasteks keerulisemateks aastateks. Võib arutada selle üle, kas ülejääk oleks võinud tookord ehk veel suurem olla ja reserve veel rohkem kõrvale panna ning kas oleks tulnud ära jätta 2007. aasta teises pooles tehtud lisaeelarve," lisas Sõerd.