Toompeal jätkusid neljapäeval koalitsiooni läbirääkimised Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 vahel. Arutelud algasid rahandusministeeriumi ametnikelt täpsema ülevaate saamisega riigi rahanduslikust seisust.

"Rahandusministeerium oli teinud mõjude analüüsi. Täpsustasime. Homme tegeleme eelarvega. Pidevalt on vaja seda infot ja mõjuanalüüsi täpsustada," ütles Eesti 200 esimees Margus Tsahkna.

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi on eelarvepuudujääk järgmisel aastal 2,2 miljardit eurot ehk 5,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Euroopa Liidus kokku lepitud reeglite järgi ei tohi see olla aga rohkem kui kolm protsenti.

Poliitikutel on vaja leida defitsiidi vähendamiseks ligi miljard eurot. Siia lisandub veel kaitseväe täiendav laskemoona kulu. Võimalusega, et Euroopa Komisjon riigikaitselisteks investeeringuteks eelarvereeglites erandi teeks, pigem ei arvestata.

"Tõesti, vastab tõele, et arvestame pigem negatiivse stsenaariumiga, et ei saa erandeid riigikaitseinvesteeringute jaoks. Miinus kolme protsendi sisse peab mahtuma. See on tööversioon, millega tegeleme. Ei ole lõplikult kokku leppinud. Ei oska öelda, mis mahus, aga siht olemas," rääkis sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets.

Reformierakonna peaministrikandidaat Kristen Michal märkis, et koalitsioonileppesse tuleb eeskätt kirjeldus ja laiem vaade, kui palju raha suunata moonale, sisejulgeolekule või laiapindsele riigikaitsele. Detailid selguvad aga hiljem eelarveläbirääkimistel.

"Meil on olemas nüüd positsioon 2025., 2026. ja 2027 aastaks. Järgmise nädala teiseks pooleks, ülejärgmise nädala alguseks saame ära kirjeldada, millised kärped avalikus sektoris, millised maksuplaanid, eeskätt laiapõhjalise julgeolekumaksuga," rääkis Michal.