Kolmapäeval otsustas Euroopa Komisjon, et Eesti suhtes ei alustata ülemäärase defitsiidi protseduuri. Lihtsamalt öeldes ei näe praegu komisjon Eesti eelarvepuudujäägis väga suurt muret – puudujääk on komisjoni hinnangul põhjendatud. Komisjoni otsus oli positiivne üllatus, tõdes rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe.

"Kartsime ikkagi seda, et ülemäärase eelarve defitsiidi menetlus võib suure tõenäosusega tulla, sest objektiivselt numbreid vaadates oli meil eelmise aasta defitsiit üle miinus kolme protsendi," ütles Lättemäe.

Negatiivne lisaeelarve oli otsustav samm selle protseduuri vältimiseks, sellele viitas ka komisjon oma otsuse selgituses, ütles Lättemäe.

"Kõige tugevamad kaks viidet olid seal eelkõige keeruline majandusolukord – majanduslangus nii aastal 2022 ja 2023 ja Euroopa komisjoni prognoosi järgi ka aastal 2024. Samuti ka käesoleva aasta lisaeelarve, millega valitsus teeb pingutuse käesoleva aasta osas," märkis ta.

Peamiselt on puudujäägi vähendamine tähtis Eestile endale, et riigieelarve tuleviku pärast ei peaks mures olema, rõhutas Lättemäe. Kuid komisjoni otsusel on tema sõnul ka sümboolne väärtus.

"Euroopa Liidus on üldse kaks liikmesriiki, kelle suhtes pole kunagi ülemäärase defitsiidi eelarve menetlust alustatud – Rootsi ja Eesti. Põhimõtteline sümbolväärtus, et meil on riigirahandusega asjad alati olnud korras, alati olnud korras Euroopa mõttes, see on väärtus, mida tasub hoida ja mille poole tasub püüelda," lausus Lättemäe.

Hiljuti on tekkinud arutelu, kas kaitseväele peaks ostma 1,6 miljardi euro jagu laskemoona juurde. Sellega on omakorda tekkinud küsimus, kust selleks raha leida ja kas nii tekiks paratamatult uus eelarvepuudujääk ja kuidas siis seda komisjon hindaks.

"Nende kulude asjus on ühiskonnas ringlemas mitu legendi, mis ei vasta päriselt tõele. Esiteks ei ole tegelikult mitte kusagil Euroopa Liidus kaitsekuludele mingit püsivat erandit. Pole ka sellist süsteemi, kus on mingit erandit kuidagi ette läbirääkimiste teel või muul moel võimalik taotleda," sõnas Lättemäe.

Komisjon küll hindab, kas eelarvepuudujäägi reeglite ületamisel oli põhjuseks erakorralised investeeringud kaitsesse, kuid ka selle puhul on Lättemäe sõnul mitu "aga", mis tihti unustatakse.

"Seda kaalutakse siis, kui on küsimus selles, miks riigi defitsiit on nii suur. See ei ole mingisugune automaatne arvestus, et lahutame maha. Siin ei ole juttu kõikidest kaitsekuludest, siin on juttu ainult kaitseinvesteeringutest. Siin on juttu erakorralistest kaitseinvesteeringutest," rääkis Lättemäe.

Lättemäe sõnul ei ole ka väga suurt vahet, kas laskemoona ostuks võetakse laenu või milline täpselt see laen on. Lõpuks on ikka vaja lisakulu katta, kas suurema maksutuluga või suuremate kärbetega. Mida komisjon lõpuks laskemoona ostust arvaks, ennustada ei saa.

"Kindlasti ei ole siin mingit ette indulgentsi andmist," ütles Lättemäe lõpetuseks.