Viidates viiele anonüümsele USA ja teiste lääneriikide ametnikule, teatas CNN, et USA luure avastas plaani mitu kuud tagasi ja teavitas Saksamaad, mis tõstis Pappergeri julgeolekumeetmeid.

Bild teatas, et Düsseldorfis Rheinmetalli peakorteri ees on regulaarselt nähtud relvastatud politseinike patrullautot. Samuti ütles ajaleht, et Pappergerile on määratud isiklik kaitsemeeskond, mis saadab teda avalikel üritustel, nagu jalgpallimängud ja tööstuskonverentsid.

Ettevõtte pressiesindaja sõnul ei saa ettevõtte julgeolekuküsimusi kommenteerida. "Vajalikud meetmed võetakse alati kasutusele vastavalt regulaarsetele konsultatsioonidele julgeolekuasutustega," lisas ta.

Rheinmetall toodab mitmesuguseid relvi, alates soomukitest ja haubitsatorudest kuni laserrelvade ja 155 mm suurtükimürskudeni, mis on saanud otsustavaks elemendiks Ukraina lahinguväljadel.

Alates Venemaa täiemahulisest invasioonist 2022. aasta veebruaris on Papperger muutunud omamoodi kuulsuseks, rääkides avalikult suuremate kaitsekulutuste nimel.

Rheinmetall on Ukrainas loonud ka soomukite remondijaama. Papperger teatas selle aasta alguses, et ettevõte plaanib ukrainlastega koos rajada kuni neli tehast suurtükiväe laskemoona, õhutõrjesüsteemide, püssirohu ja muude sõidukite tootmiseks. Ettevõte plaanib rajada ka tehase Leetu.

Eelmisel kuul sõlmis Saksamaa kaitseministeerium raamlepingu, mille alusel makstakse Rheinmetallile kuni 8,5 miljardit eurot, et täiendada relvajõudude 155mm mürskude varusid.

Euroopa julgeolekuteenistusi panevad muretsema Venemaa üha agressiivsemad taktikad, mis ulatuvad kriitilise taristu sabotaažist ja sõjaliste rajatiste luuramisest kuni nurjunud katseni tappa Vilniuses pagendatud dissident Leonid Volkov.

Analüütikud ütlevad, et intsidentide sagedus suureneb ja need võtavad üha enam sõjalisema iseloomu, kuna Moskva näib uurivat võimalikke haavatavusi, mida saaks sõjas NATO-ga ära kasutada.

Bulgaaria relvatööstur Emilian Gebrev, kes elas üle kaks Venemaa atentaatikatset enne Ukraina sõja algust, on samuti väitnud, et sabotöörid on tema tehaseid aktiivselt rünnanud.

Gebrevi ettevõte Emco toodab Kiievi vägedele nõukogude tüüpi kuulipildujamoona ja tankimürske. Bulgaaria prokurörid on ametlikult palunud Venemaalt välja anda kolm GRU sõjaväeluure ametnikku, keda süüdistatakse Gebrevi, tema poja ja Emco tootmisdirektori Valentin Tahtšievi mürgitamises 2015. aastal. Moskva eitab süüdistusi ja sel puudub väljaandmisleping Sofiaga.

Aprillis arreteeriti Baieris kaks Vene-Saksa topeltkodakondsusega isikut, keda kahtlustatakse spioneerimises USA sõjaväeõppekeskuses Grafenwöhris Bayreuthi lähedal, kus umbes tuhat Ukraina sõdurit saavad väljaõpet.

Samuti on spekuleeritud, et Venemaa oli seotud juunis toimunud tulekahjuga Berliini äärelinnas asuvas tehases, mis kuulub tööstusgrupile Diehl, mis muu hulgas toodab juhitavate rakettide komponente. Kuid väidetavalt toodeti tehases autovaruosi ja Saksa prokurörid väidavad, et nad ei ole seni leidnud tõendeid sabotaaži kohta.

Saksamaa siseministeerium keeldus mõrvaplaanide väiteid kommenteerimast. Kuid pressiesindaja ütles, et nad võtavad Venemaalt tulevaid ähvardusi, sealhulgas riikliku terrorismi ohtu, väga tõsiselt.

"Saksamaa valitsus ei lase end Venemaa ähvardustest heidutada," ütles ta. "Venemaa ähvardused on eelkõige mõeldud õõnestama Saksamaa ja meie partnerite toetust Ukrainale selle kaitsejõupingutustes Venemaa agressioonisõja vastu. Venemaa režiim kasutab ähvardusi, nagu küberrünnakud, valeinformatsioon, luure ja sabotaaž."