Kokku väljastati ajateenistuskoha ja ilmumisaja kohta teateid kaitseressursside ameti andmetel 2693.

Projekti "Klassiga ajateenistusse" kaudu astuvad teenistusse 30 klassi ja "Sõpradega ajateenistusse" projektist 67 sõpruskonda.

Välismaalt tuleb ajateenistusse kutsealuseid, kes elavad nii Suurbritannias, Soomes, Rootsis kui ka Norras.

"Oleme uhked, et ajateenistusse on tulemas kutsealused, kelle elukoht on hetkel välisriigis. See näitab meie noorte tugevat seotust oma kodumaaga ning pühendumust Eesti kaitsmisel," ütles kaitseressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski.

Ajateenistusse astuvad noored erinevatesse üksustesse üle Eesti, sealhulgas küberväejuhatusse, erioperatsioonide väejuhatusse, mereväkke ja sõjaväepolitseisse.

Esimest korda formeerib kaitsevägi diviisi esimese jalaväebrigaadi Tapa ja Jõhvi linnaku, diviisi suurtükiväepataljoni ja luurepataljoni kõik Tapal.

Erioperatsioonide väejuhatus korraldas sel aastal esimest korda ajateenistusse soovijatele katsed, sest huvi erioperatsioonide väejuhatuses ajateenistuse läbimiseks on iga aastaga suurenenud.

Erioperatsioonide väejuhatuse katsed toimusid 25. mail, kus testiti osalejate vaimseid ja füüsilisi võimeid. Füüsiline osa katsetest koosnes kaitseväe kehaliste võimete kontrolltestist ja ujumisharjutusest. Katsetel osales 150 inimest.

Noorte vabatahtlik teenistusse astumine on iga aastaga kasvanud. 2024. aastal astus juulikutsega ajateenistusse omal algatusel 77 protsenti noortest. 2022. aastal oli vabatahtlikke 68 protsenti.

"Noorte tahe panustada riigi kaitsmisse on imetlusväärne. On rõõmustav näha, et meie noored on nii teadlikud ja valmis oma riiki teenima," kommenteeris Rannaveski.

2023. aasta juulis astus  ajateenistusse ligi 2200 noort, kelle seas 36 naist.