Eestikeelsele õppele ülemineku tõttu peavad õpetajad, kes tahavad sügisel jätkata õpetamist vene keeles, 1. augustist oskama eesti keelt B2-tasemel ja need, kes tahavad õpetada eesti keeles, peavad eesti keelt oskama C1-tasemel.

Juuni alguses tegi B2-taseme keeleeksamit 395 ja C1-taseme eksamit 388 haridustöötajat. Esmaspäeval selgunud tulemused on aga kurvad: B2-taseme sai kätte vaid 90 õpetajat ehk läbimisprotsent oli 22,7; C1-taseme sai 388 haridustöötajast kätte 70 inimest ehk 18 protsenti.

Eesti keele eksamil nii suuremahuline põrumine tähendab, et mitmel koolil tekib probleem, kuidas asendada sügiseks keelenõuetele mitte vastav õpetaja. Direktorid ja omavalitsused juba küsivadki riigilt, mida teha olukorras, kus püüdlikul õpetajal jäi tasemeeksami läbimisest puudu paar punkti.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rääkis Delfile, et valitsus plaanib neljapäeval teemat arutada. Nimelt on Kallase sõnul plaan anda nendele õpetajatele, kellel on juba käes B1-tase ning nad pidevalt õpivad eesti keelt ja on tegelikult võimelised lähiajal B2-taseme saavutama, üheaastane töövõtuleping. See annaks õpetajale võimaluse jätkata, ja kui ta saab B2-taseme kätte, siis saab temaga sõlmida uue töölepingu.

Ta lisas, et sellist võimalust ei pakuta neile, kellel on näiteks A1-tase või kes ei käi õppimas.

Kallase sõnul on Eestis praegu üle 600 õpetaja, kes ei vasta B2-taseme nõuetele, ent ta usub samas, et paljud õpetajad, kes juba õpivad eesti keelt, saavutavad selle taseme lähiajal ja sügisel klassiruumid tühjaks ei jää.