Kaitseväe soov on see, et ajateenistust alustaks parema eesti keele oskusega kutsealused. Praegu alustavad ajateenistust kohati puuduliku keeleoskusega noored, mis on takistuseks tulemusliku väljaõppe läbiviimisel.

Parema sõjaväelise väljaõppe andmiseks on kaitsevägi sunnitud kehva eesti keele oskusega ajateenijatele korraldama keelekursusi.

"Me oleksime õnnelikud, kui me ei teeks seda, vaid saaksime kohe alustada sõjalise väljaõppega. Teatavasti on ajateenistus väga lühike ja esimene periood on väga intensiivne ning meil ei ole tegelikult väga palju aega, et eesti keelt järele aidata," rääkis kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Vesse Põder.

Kaitsevägi plaanib kaitseväkke võtmise nõudeid karmistada. Millal seda tehakse, on veel lahtine. Kaalutud on seda teha juba järgmisest aastast, kui kaitsevägi plaanib vaheaastal võtta kaitseväkke senisest oluliselt vähem ajateenijaid.

Probleemile puudub kaitseväe sõnul kiire ja lihtne lahendus, kuna ajateenistusse kutsumise või kutsumata jätmise alused on välja toodud kaitseväeteenistuse seaduses ning selle põhjal ei ole keeleoskus hinnatav kriteerium, nagu seda on terviseseisund ja hariduse omandamine. Arutelud keeleoskuse teemadel on kaitseväe ja kaitseressursside ameti vahel käinud, kuid tulemuseni ei ole veel jõutud. Tegemist on muudatusega, mis puudutab keskeltläbi 18-20 protsenti seni ajateenistusse asunutest, ning otsusteks on vaja põhjalikumat analüüsi, sh õiguslikku.

"Praegu seda otsust ei ole, aga sellega tegeletakse ja kui see otsus tuleb, siis antakse teada. Hetkel me ei ole kedagi tagasi saatnud, aga me ei välista seda, et kui inimene ei ole valmis ajateenistuse läbimiseks – kas füüsiliselt, tervise pärast või keeleoskuse pärast –, me anname lisaaega selleks, et valmistuda ajateenistuse läbimiseks. Ja ta tuleb järgmisel aastal tagasi ja on paremini valmis oma kohustust riigi ees täitma," selgitas Põder.

"Kaitseväe huvi on, et ajateenistusse asuksid võimalikult hea keelelise, füüsilise ja vaimse ettevalmistusega kutsealused. See tagab neile parema väljaõppe ja pakub kaitseväele ka paremat järelkasvu. Mida pädevamad on ajateenijad, seda suurem on värbamisväli," lisas Põder.

Kaitseminister Hanno Pevkuri jaoks tuli kaitseväe plaan üllatusena.

"Tõsi on see, et Eesti haridussüsteem ei ole kõikidele noortele suutnud piisavalt eesti keelt tagada. Seetõttu on ajateenistuse vältel kaitsevägi olnud kohustatud täiendavaid keelekursusi pakkuma. Aga iseenesest mingit poliitikamuudatust või põhimõtete muudatust kaitsevägi pole teinud ega ka plaani teha. Meie eeldus kaitseväes on see, et ajateenistusse tulija oskab eesti keelt," ütles Pevkur.

Pool aastat ajateenistuses olnud narvalane Vladislav Gussev nentis, et koolis keskenduti liialt eesti keele grammatikale. Ajateenistus on aidanud tal eesti kõnekeelt omandada.

"Esimesed nädalad olid probleemid, ma ei saanud midagi aru, mis mulle räägitakse. Aga nüüd saan aru, mis mult tahetakse, ja annan vastuseid ning saan rääkida toas oma sõpradega," rääkis ta.

Aastas kulub kaitseväel eesti keele õppele umbes 50 000 eurot. Selle eest õpetati eelmisel aastal riigikeel paremaks 400 sõduril.