Praeguses valitsuses on nii sotsiaaldemokraatidel kui ka Eesti 200-l kolm ministrikohta, kuid Sikkuti sõnul on sotside seisukoht koalitsiooniläbirääkimistel olnud, et kuivõrd riigikogus on toimunud häälte arvus muutused, peaks need kajastuma ka ministrikohtade jaotuses.

"Tõepoolest on viimase aasta ja kolme kuu jooksul peale valimisi riigikogus häälte arv muutunud-nihkunud. Ja sotsiaaldemokraatide ootus oli, et kohtade jaotus valitsuses vastaks sellele olukorrale, mis meil praegu läbirääkimistel on. Ja minu arusaam on, et kokkuleppele saab jõuda tingimustel, et sotsiaaldemokraadid saavad ühe ministrikoha juurde. See kokkulepe tehti esimeeste vahel. Minu teadmine on, et sotsiaaldemokraadid ühe koha juure saavad, aga konkreetsetest portfellidest ja neid hoidvatest inimestest saab rääkida homme (reedel – toim.)," lausus Sikkut.

Eesti 200 esimees Margus Tsahkna märkis, et läbirääkimistel midagi taolist kokku lepitud siiski ei ole.

"Kas keegi saab juurde (ministrikohti) või ei, mis portfellid, mis jaotused on, see kõik ei ole veel kokku lepitud. /.../ Ma arvan, et me jõuame kokkuleppele.  /.../ Aga kokkulepet veel ei ole," lausus ta.

Küsimusele, kas juhul kui sotsiaaldemokraadid saavad ministrikoha juurde, peab Eesti 200 ühest kohast loobuma, vastas Tsahkna, et "Eesti 200 ei pea midagi ära andma".

"Et valitsus saaks hakkama oma ülesannetega, tuleks eelkõige vaadata seda, kes poliitiliselt suudab oma teemasid kõige paremini vedada, ja ma ütlen, et on ka muid variante, meil on võimalik ka üllatuslikke lahendusi teha, et eesmärgid saaksid täidetud. Sotsidest ma saan ka aru /.../ aga küsimus on selles, mis on sisuliselt töötav lahendus," märkis Tsahkna.  

Läbirääkijate kinnitusel on uues valitsuses üks ministriportfell rohkem ning see läheb sotsiaaldemokraatidele. Seda, kas tükeldatakse vaid kliimaministeerium või hakkab uus minister vastutama veel millegi eest, veel ei avalikustatud.

"Muudatused, mis tulevad, lähtuvad mitte nii palju ministeeriumide loogikast, vaid sellest, mida me soovime korda saata. Nagu ma olen öelnud, selle koalitsiooni eesmärk on saada majanduses kindlustustunde loomisega hakkama ja tegelikult ka majanduse arenguks samme astuda," ütles reformierakondlasest peaministrikandidaat Kristen Michal.

Loodav valitsus pensionite kallale ei lähe

Koalitsioonipartnerid leppisid kokku, et järgmise kolme aasta jooksul kärbivad ministeeriumid oma valitsemisalade kulusid 10 protsendi võrra. Järgmisel aastal tuleb leida kärpekohti viie protsendi jagu.

"Eelkõige räägime keskvalitsuse kärbetest. See puudutab personalipoliitikat, palgapoliitikat. Üleviidavate kulude teema. Majanduskulud, siirded. See on siis ülevälja protsendikärpe loogika aluseks," ütles Eesti 200 juht Margus Tsahkna.

Pensioneid kärpida ei ole plaanis. Läänemetsa sõnul kasvavad need sama loogika alusel, mis oli varem.

"Pensionide süsteemis me muudatusi ette ei võta. Nii nagu on sel aastal, on ka järgmisel aastal pensionisüsteem. See ja mõned teised kokkulepped, ma arvan, on väga mõistlikud. Kui arvestada, et peame julgeolekumaksu kehtestama ja see puudutab niikuinii inimesi ja nende toimetulekut, jõudsime ühisele järeldusele, et ei ole mõistlik ühel ühiskonnagrupil seda koormust liiga suureks ajada," rääkis sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets.

SDE ja Reformierakonna volikogud kogunevad reedel kell 14 koalitsioonilepingut ja valitsuse koosseisu kinnitama. Eesti 200 juhatus kohtub juba sama päeva hommikul.

Seega võib eeldada, et uue koalitsioonilepingu tekst ja valitsuse koosseis saavad teatavaks reede õhtuks.