Riina Sikkut kinnitas, et limonaadimaksu ei tule, kuid rahvatervise seisukohast oleks see ilmselt vajalik. "Kuna laiapõhjaline julgeolekumaks näeb ette täiendavat maksukoormust ka ettevõtetele, otsustati, et sektoripõhiselt täiendavat maksu joogitootjatele praegu ei rakendata. See aga ei tähenda, et rahvatervise teemad oleksid vähem tähtsad. Lapsed ja täiskasvanud on järjest rohkem ülekaalulised ning magus jook, mis on halb hammastele ja annab tarbetut energiat, on üks selle põhjusi," ütles Sikkut.

Teadlikkuse tõstmiseks on olemas terviseõpetus koolides, kuid Sikkuti sõnul ainult sellest ei piisa. "Rahvatervise parandamiseks ei piisa ainult teadlikkuse tõstmisest. Tuleb parandada laste sportimisvõimalusi ja toitumist. Kuigi magus jook moodustab ainult viis protsenti energiakogusest, on see osa ülemäärane ja seda pole vaja," selgitas terviseminister.

Koostöös joogitootjate ja toiduainetööstusega jätkatakse retseptide ülevaatamist, et vähendada lisatud suhkruid ja küllastunud rasvhappeid. "Neid alternatiive on erinevatel sihtrühmadel veel, aga joogitootjad ja toiduainetööstused on seni väga tublisti tegelenud reformuleerimisega, et oleks lisatud vähem suhkruid, küllastunud rasvhappeid ja tegelikult ka soola, et inimeste automaatsed valikud, seesama jogurt ja leib, oleksid tervislikumad," lausus Sikkut. 

Terviseminister tõi esile, et Eesti tervishoiu rahastusmudel, mis lepiti kokku 1990. aastate alguses, on seni hästi toiminud. "Me ei osanud toona ette näha rahvastiku vananemist ja meditsiini kiiret arengut. Inimesed ootavad nüüd paremat elukvaliteeti ja krooniliste haiguste kontrolli all hoidmist. See on toonud kaasa oodatava eluea pikenemise ja südame-veresoonkonna haiguste vähenemise," lisas ta.

Puuduoleva raha leidmiseks tervisekassasse on Sikkuti sõnul rahvusvaheliste soovituste järgi parim lahendus üldistest eelarvetuludest. "Tervishoiu jaoks ei ole vahet, kas raha tuleb riigilõivust, keskkonnatasudest, käibemaksust või aktsiisidest. Me ei plaani sotsiaalmaksu tõstmist. Täiendav raha tuleb kokku koguda laiemalt, näiteks üldistest eelarvetuludest, mis sobib ka laste tervishoiu rahastamiseks," märkis Sikkut.

Alkoholiaktsiisi tõstmisel tuleb jälgida naaberriike, et vältida piirikaubandust, lisas terviseminister. "Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi tõus lepiti kokku viie protsendi võrra, lisaks kehtivale viiele protsendile. Jälgime naaberriikide, eelkõige Soome ja Läti, aktsiisimäära. Kui vahe kasvab, võime täiendava tõusu ära jätta, et vältida piirikaubandust," selgitas Riina Sikkut.