"Vene Föderatsiooni avalikest allikatest võib lugeda, et Kroonlinnas paraadi 28. juulil sellisel kujul ei toimu, mis on viimase kaheksa aasta jooksul esimene kord. Tundub, et paraad toimub Neeva jõel. Soome lahe idaossa jõudnud põhjalaevastiku neljast alusest kolm on Taani väinadest juba lahkunud ja Läänemerel enam ei asu," ütles Kiviselg.

Kaitseväe luurekeskuse andmetel püsib sõjaline oht Eestile madalana. Venemaa maavägedes jätkub uute värvatute väljaõpe tõenäoliselt nii Luugal kui ka Pihkvas. Pärast mõnenädalast väljaõppe läbimist saadetakse Eesti piiride lähedalt uued üksused Ukraina piiri äärde Belgorodi oblastisse, kus täiendavas sõdurid võtab vastu Harkivi suunal sõdiv vastloodud 44. armeekorpus ja 6. üldvägede armee.

Lääneriikide antud uue tehnika Ukraina rindele jõudmine ei ole Kiviselja sõnul Venemaa rünnakute intentsiivsust vähendanud.

"Kuigi lääneriikide poolt saadetud relvastus Ukrainale hakkab tasapisi suuremates kogustes rindele jõudma, siis Vene Föderatsiooni relvajõudude rünnakud jäävad vaatamata sellele, sarnaselt eelmiste nädalatega, keskmiselt vahemikku 130-140 korda ööpäevas," ütles Kiviselg.

Venemaa vägedel sõduritest Kiviselja sõnul veel puudu ei ole ning nende vähest edenemist toetab hea ilm.

"Vene Föderatsioonil ei ole hetkel märkimisväärset puudust isikkooseisust, keda kaotuste asemel rindele suunata," ütles Kiviselg. "Samasugust aktiivsust võib eeldada ka järgnevatel nädalatel. Seda soosib ka ilmastik, kus ööd on võrdlemisi valged ja maapind kuiv, mis kannab ka suuremaid üksusi. Vaatamata sellele ei ole Vene Föderatsioon soomusüksustega rünnakuid läbi viinud. kuid on suutnud Donetski oblastis taktikaliselt edeneda."

Viimastel kuudel on sõnul Venemaa väed kaotanud päevas keskmiselt 1000 sõdurit. Inimeste hulk, keda Venemaa on valmis rindel kaotama, on Kiviselja sõnul märkimisväärne.

Venemaa sõjavägi pingutab Kiviselja sõnul endiselt kõige rohkem Donetski oblastis.

Kuigi viimasel nädalal pole Vene Föderatsiooni relvajõud suuremaid mehhaniseerituid rünnakuid teinud, siis vaatamata sellele suutsid nad jätkata taktikaliste edenemistega peamiselt Donetski oblastis. "Territoorium, mida Ukraina on olnud sunnitud loovutama, ei ole suur. Peamised liikumissuunad on olnud Pokrovsk, Tšasiv Jar ja Toretsk. See kinnitab varasemat hinnangut, et Donetski oblast on jätkuvalt Vene Föderatsiooni relvajõudude peamine siht," rääkis Kiviselg.