Järvan märkis kirjas, et kuivõrd Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel on oluline roll transpordisektoril, kus tuleb suurendada elektrisõidukite kasutamist, siis paratamatult eeldab see olulisi investeeringuid elektrivõrku – nii jaotus- kui ka põhivõrgu alajaamadesse.

Tallinn on teinud ligikaudsed arvutused elektritranspordile üleminekuks vajalike investeeringute kohta elektrivõrku ning näiteks kui linnale kuuluva TLT bussipark koosneks ainult elektribussidest, oleks selleks vaja laadida ligi 400 elektribussi kahes asukohas. Jaotusvõrgus tähendaks see täiendavat vajadust kolme alajaama järele, mille hinnanguline maksumus oleks praegu 50–60 miljonit eurot, kirjutas Järvan.

Lisaks on Tallinnal vaja suur osa elektribussidest alles osta. Tänavu aprillis jõudsid Tallinna TLT tellitud esimesed 15 elektribussi, mis alustasid mais liinidel sõite. Busside jaoks rajati kaks laadimiskohta, Kadaka teele ja Väike-Õismäele. 15 elektribussi ost läks Tallinnale maksma kümme miljonit eurot, millest 2,6 miljonit tuli keskkonnainvesteeringute keskuselt.

15 elektribussi on aga pisku TLT bussipargist: gaasibusse on TLT-l praegu kõige rohkem: 542 bussist 350 sõidavad gaasil, neist vähem kui pool biogaasil. Järvan märkis, et kui TLT-l oleks 550 elektribussi ehk kogu bussipark oleks elektri peal, tähendaks see praeguste hindade järgi investeeringut 385 miljonit eurot.

Trollid ja trammid on Tallinn seni soetanud riigi abita, kuid Järvani sõnul ei öeldaks edaspidi ära riigi toetusest. Pealinnal on plaan soetada uued trollid. Paarkümmend uut trammi on juba tellitud ja need jõuavad selle ja järgmise aasta jooksul järk-järgult liinile.

Kortermajade laadimisvõimekus nõuaks Tallinnas ja kuldses ringis 880 miljonit

Tallinn arvutas välja ka selle, millist elektrivõrku oleks vaja elektriautode jaoks ning kui palju selle rajamine maksma läheks.

Järvani sõnul erineb see Tallinnas linnaosade kaupa. Elektriautode lisandumisel tekivad tõenäoliselt esimesena investeeringuvajadused Nõmmel ja Pirital. 

"Samuti tekib probleeme kortermajades. Keskmisel kortermajal on 200 A kaitse, mis võib olla koormatud 80 protsenti – see tähendab, et sinna oleks võimalik lisada vaid kaks elektriauto laadijat. Tallinnas ja ümberkaudsetes valdades on ligikaudu 10 000 korteriühistut. Ühe kortermaja 20 auto laadimisvõimekus maksaks ligikaudu 88 000 eurot, mis teeb korteriühistute jaotusvõrgu investeeringuks kokku ligikaudu 880 miljonit eurot," märkis Järvan.

Arvutustes lähtus Tallinna praegusest autode arvust.

Lisaks jaotusvõrgu investeeringutele tuleb sellises mahus tarbimise kasvu juures arvestada ka põhivõrgu investeerimisvajadustega, märkis Järvan, lisades, et esialgsetel hinnangutel võib see jääda suurusjärku 300–500 miljonit eurot.

Järvan nentis, et kuna kogu Tallinna piirkonna transpordi seadmine sõltuvusse vaid ühest kütuseliigist tekitab suuri riske kriisiolukordades, tuleb arvestada dubleerivate süsteemide ja täiendaate juhitavate võimsuste vajadusega, et neid riske maandada. Need meetmed võivad esialgsetel hinnangutel kahekordistada ülejäänud põhivõrgu investeeringute maksumuse, ütles abilinnapea.

"Kokkuvõttes võib öelda, et hinnanguliselt eeldab transpordisektori täielik elektrifitseerimine Tallinna piirkonnas ligikaudu kahe miljardi euro suurust investeeringut piirkonna elektrivõrku," märkis Järvan.

Hinnanguliselt pool Eesti transpordisektori CO2 heitmest tekib Tallinnas ja Harjumaal. Tallinnal on olnud eesmärgiks viia linna ühistransport aastaks 2035 täielikult üle elektrile, viimasel ajal on hakatud rääkima võimalusest, et osa busse jääks siiski kohaliku biogaasi peal sõitma.