Juunis otsustas Iisraeli ülemkohus, et sõjavägi võib oma ridadesse hakata kutsuma ka ultraortodoksseid juute ehk Haredimi kogukonna liikmeid, kes on oma elu pühendanud põhimõtteliselt vaid pühakirja uurimisele.

"Kes ei mõista Toora õppimise väärtust, ei saa aru, miks haredim ei taha, et teda värvatakse," sõnas ultraortodoksne pühakirjaõpilane David Mizarhi.

"Tooral on ülim väärtus ja oluline on seda tugevdada, mitte nõrgestada. Sellisel viisil ühepoolselt korralduse peale surumine kahjustab oluliselt seda väärtust ja me ei taha, et see juhtuks," ütles ultraortodoksse kogukonna liige Shlomo Ariel Elbaz.

Ultraortodokssete juutide roll tänapäeva Iisraeli ühiskonnas on juba pikki aastaid olnud vaidlusteema. Paljud neist on vaesed, ei käi tööl, samas on neil hulgaliselt lapsi, nad on kujunenud ühiskonnale koormaks. Praegune sõjaolukord sunnib muutused peale.

"Ta liitub armees usuprogrammiga, palvetab kolm korda päevas, saab ühe Toora tunni, kuid annab ka oma panuse riigi heaks," selgitas armeega liituva ortodoksse noormehe isa Amiram Azulay.

"Ma olen haredim. Kuigi mu särk on praegu teistsugune kui ortodokssetel meestel, ei tähenda see midagi. Mul on tzitzit, kipa, kõik," ütles ortodoksse kogukonna liige armees Chaim Krief, kelle sõnul peab ta praegusel sõjaajal riigi heaks panustama.

Peaminister Benjamin Netanyahu valitsus seisab ultraortodokssete parteide najal ja on arvatud, et haredimi noormeeste sõjaväkke sundimine saab Netanyahule saatuslikuks ja et veelgi enam süvenevad pinged uskliku ja ilmaliku Iisraeli vahel. Mõni rabi on kutsunud oma kogukonna liikmeid sõjaväekutseid hävitama.