Haanja rahvuspargis olev mets kuulub hinnanguliselt kuni 97 protsendi ulatuses eraomanikele.

Kui varem lubati seal teha kuni hektarisuurust lageraiet, siis kevadel muutunud korra kohaselt peaks metsaomanik taolise raie tegemiseks tellima keerulise ja kalli keskkonnamõju hindamise või siis muutma raieliiki, mis aga samuti muudab metsamajandamise kulukamaks. Nii on ka metsaomanik Margo Kukk nõutu, sest ta ei saa oma Rõuge lähistel olevas üraskikahjustusega metsas alla hektari suurusel maatükil lageraiet teha.

"Keskonnaamet tahab keskkonnamõjude hindamist ja ta tahab millegipärast, et mina selle ise kinni maksaksin, kuigi minu jaoks seda vajadust ei ole," rääkis Kukk.

Uut olukorda kaitsealuste metsade majandamisel selgitas ERR-ile keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.

"Põhjuseks on riigikohtu otsus ja tegelikult on meil käimas Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus, mis on meile ette heitnud, et me oleme kaitsealadel metsateatisi liiga kergelt välja andnud ja me peaksime seda põhjalikumalt kaaluma. Seda me oleme alates märtsist teinud ja enne märtsi me teavitasime, et praktika muutus tuleb. Sellepärast metsaomanikud esitasid meile tavapärasest palju rohkem teatasi ja selgelt on meil see töökoormus suurem olnud võrreldes eelmiste aastatega ja menetlused on pikemad olnud kui tavapäraselt," rääkis keskkonnaametnik.

Võrumaa metsaühistu konsulendi Aarne Volkovi sõnul on Haanjas enamik metsaomanikke metsa säästlikult majandanud, aga nüüd tunnevad nad, et neid on uute piirangutega alt veetud.

"Kui keskkonnaamet ja riik selgitavad nüüd inimestele ja meile konsulentidele, et põhjuseks on see, et meid on ootamas trahv selle eest, et Natura alad on üleraiutud, siis tunneb metsaomanik, kes on metsa hoidunud, et miks ei karistata seda, kes metsa raius, vaid karistatakse seda, kes on metsa hoidnud," imestas Volkov.

Kui varem on piiranguvööndis metsakinnistud olnud võrreldes tulundusmetsaga natuke odavamad, siis nüüd on kaitsevööndis oleva metsakinnistu väärtus veelgi langenud, lisas Volkov.

"Selle aasta seis on selline olnud, et ma olend korraldanud sellel aastal viis kaitseala kinnistu müüki, millel on olnud null huvi, keegi ei taha seda enam osta mitte mingi raha eest. Tundub, et firmad on võtnud sellise seisukoha, et nad kaitsealadel metsa enam ei osta, sest selle majandamine on suure küsimärgi all."