Asepresidendina on Harris jõuliselt kaitsnud abordiõigust, majandusega seotud küsimustes pole ta nii selgeid seisukohti võtnud. The Wall Street Journal toob siiski välja, et varasemalt on Harris keskendunud madalama sissetulekuga töötajatele, väikefirmadele ja keskklassi kuuluvatele perekondadele. 

Majandusega seotud küsimustes on ta hoidnud Bideniga sama liini. Paljud analüütikud eeldavad, et valimiste võitmise korral jätkaks Harris praeguse administratsiooni majanduspoliitikat. 

Enne 2020. aastat läksid Bideni ja Harrise arvamused ka mõningates küsimustes lahku. Need küsimused puudutasid pigem kaubandust ja kliimat, Harris eelistas seal suuremat valitsuse sekkumist majandusse. 

Esmaspäeval käis Harris välja ka mõningad oma tulevase majanduspoliitikaga seotud prioriteedid. Ta ütles, et presidendina kavatseks ta seista noorte perede eest ning tahaks neid rohkem rahaliselt toetada. 

Teisipäeval pani Harris torke teele ka Trumpi suunas ning ütles, et USA endine president seisab korporatsioonide huvide eest. Samas sarnaseid populistlike jutupunkte räägib ka Trumpi enda asepresidendikandidaat J.D. Vance, kes lubab samuti kaitsta töölisklassi huve ja taltsutada Wall Streeti ärihuve. 

Harrisele võib komistuskiviks saada veel Bideni administratsiooni poolt mahajäetud vastuoluline pärand. Bideni ajal kiirenes inflatsioon 2022. aastal 40 aasta kõrgeimale tasemele. Esmatarbekaubad läksid kallimaks, föderaalreserv karmistas seejärel järsult rahapoliitikat. Seejärel kasvasid kodulaenude intressimäärad ja üürihinnad rühivad uutesse kõrgustesse. 

Inflatsioon on siiski jahtunud ning mitmed majandusteadlased eeldavad, et föderaalreserv langetab septembris intressimäärasid. Samas paljud ameeriklased leiavad endiselt, et ägavad hinnatõusu all. 

USA tööturg on olnud samas tugev, riigis on loodud miljoneid uusi töökohti. Palkade kasv on olnud hindade tõusust kiirem. 

Asepresidendina on Harris toetanud ka Bideni maksukava, mis näeb ette, et rikaste ja suurfirmade maksud tõusevad. Harris hääletas juba 2017. aastal vabariiklaste maksuseaduse vastu, mis langetas ettevõtete ja üksikisiku tulumaksu. 

2018. aastal ei toetanud Harris Põhja-Ameerika vabakaubandusleppe (NAFTA) reformimist. Trump samas kiitles toona, et tegemist oli üliolulise leppega ning kaitses oma tariifidekeskset jõulist lähenemist kaubandusküsimustes. 

Trumpi sõnul julgustab see lepe USA firmasid palkama tööjõudu kodumaal selle asemel, et oma pilk välismaale pöörata. Harris leidis toona, et uus lepe ei pööra piisavalt tähelepanu keskkonnale. 

Harris on ka USA inflatsiooni vähendamise seaduse (IRA) tulihingeline toetaja. Selle seadusega tahab Washington edendada riigis rohelise energiaga seotud tööstusharusid. 

Harris on varem toetanud veel ka naftapuurimise piiramist, Biden on olnud selles küsimuses palju ettevaatlikum. Kuigi Harris on varem avaldanud vastuseisu fossiilkütuste tootmise laiendamisele, peab ta seekord arvestama Pennsylvania osariigiga, kus tegutsevad suured gaasitootjad. Pennsylvania on kaalukeeleosariik ning Biden võitis seal viimased valimised väga napilt.