Brown avaldas reedel koos kahe kaasautoriga essee, milles hoiatas, et sõjaväe saatmine USA linnadesse, näiteks kuritegevuse ohjeldamiseks, võib kahjustada armee traditsiooniliselt apoliitilist rolli.

Väljaandes Foreign Affairs avaldatud loos rõhutab Brown, et sõjaväge tuleks kasutada kodumaal vaid erakorralistes olukordades, näiteks loodusõnnetuste korral. 

Lisaks kritiseeris Brown Aspeni Instituudi arutelul Pentagoni personalipoliitikat ning väljendas muret armee juhtkonnas toimunud hiljutiste vallandamiste pärast.

"See, mis nüüd juhtuma hakkab, ei ole teenete küsimus. Kõik need inimesed, keda ametist eemaldatakse, on väga kogenud," ütles Brown.

Brown vältis oma sõnavõttudes otsest kriitikat president Donald Trumpi või kaitseminister Pete Hegsethi aadressil. Ajalehe The Wall Street Journal hinnangul oli tema sõnum siiski selge, sest Trumpi administratsioon on saatnud sõjaväelasi mitmesse USA linna.

Pärast mitut kohtuvaidlust loobus Trumpi administratsioon plaanist kaasata rahvuskaart Chicago, Los Angelese ja Portlandi korrakaitsesse. Washingtoni tänavatel patrullivad aga endiselt rahvuskaardi üksused.

Trumpi administratsioon vabastas Browni staabiülemate ühendkomitee esimehe ametist mullu veebruaris. Brown astus ametisse 2023. aastal, mil riigi president oli Joe Biden.

Brown oli varem õhuväe ülem ning temast sai teine mustanahaline staabiülemate ühendkomitee esimees riigi ajaloos. 1989. aastast 1993. aastani oli selles rollis Colin Powell. Brown on varem juhtinud USA vägesid nii Lähis-Idas kui ka Vaikse ookeani piirkonnas. 

Praegu on staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Dan Caine. Endise hävituslennuki piloodi Caine'i sõjaväeteenistus hõlmab lahinguülesandeid Iraagis, erioperatsioonide lähetusi ja tööd mõnes Pentagoni kõige salastatumas erijuurdepääsuga programmis.