Herem: on olnud laiskus ja mugavus loota liigselt NATO ja USA peale
Endine kaitseväe juhataja Martin Herem ütles ERR-ile antud intervjuus, et Eesti on oma riigikaitses lootnud liigselt NATO ja USA peale. Koalitsioonileppes toodud punkte laskemoona hankimise kohta peab ta positiivseks arenguks, mistõttu Eesti riigikaitse läheb paremaks.
Lahkusite kaitseväe juhataja ametist pea kuu aega tagasi, samal ajal läksite te vastasseisu valitsusega laskemoona teemal. Kuidas see teema nüüd kuu aja jooksul teie jaoks arenenud on? Kas te näete, et sellest teemapüstitusest oli kasu?
Jah, ma arvan küll, sest et teemaga on tegeletud. Mina olen öelnud võib-olla mõnedele inimestele arusaamatult, et mind ei huvita, kust tuleb raha, vaid
et see otsus, et need kulutused teha, tuleks teha ära kiiresti. See, kuskohast see raha leitakse, kas maksudest või mingisugustest väärtpaberitest või mingil kolmandal moel, see ei ole praegusel hetkel tähtis. Aga et inimesed saaksid alustada planeerimist, hangete ettevalmistamist, nende vahendite otsimist
ja kõike muud, selle jaoks on need otsused väga tähtsad. Praegu vist põhimõtteliselt on need otseselt tehtud, mis on väga hea.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ütles, et 0,6 miljardit on algsest miinimumvajadusest ikkagi veel praegu puudu. On see 0,6 miljardi puudumine teie hinnangul praegu veel probleem, millega oleks vaja tegeleda?
Mina siitpoolt ei oska sellega kuidagimoodi tegeleda, eks valitsus peab ise tegelema ja aru saama, kui palju nad seda ohtu tõsiselt võtavad ja mis ajal nad näevad selle ohu realiseerumist. Ega see 1,6 miljardit või kolm miljardit ei
ole kuidagimoodi õhust võetud. See kõik on selgitatav väga konkreetse hulga laskemoonaga. Ja lõpuks peab keegi tegema otsuse, millist laskemoona me siis ei osta. Olgu see siis 0,6 miljardit või üks miljard, ükskõik kui palju. Ja kuidas me selle siis kuidagimoodi kompenseerime või millised riskid me selle arvelt võtame.
Täna ma julgen öelda Ukraina näite põhjal, et näiteks needsamad liugpommid on ukrainlastele probleem. Seda võib-olla ei lahenda nad ära ka F-16 lennukitega. Nendel on vaja vahendeid, millega lasta umbes 200 kilomeetri kaugusele. Ja täna ukrainlaste puhul, isegi kui neil on midagi, siis neil tihtipeale ei ole luba seda kasutada, mis on omaette teema. Aga Ukraina näitel, meil on vaja seda laskemoona, mida me oleme siin viimastel kuudel küsinud.
Kui suuresti saab Eesti soetatavat laskemoona häirida Venemaa poolne elektrooniline segamine? Kas me saame olla kindlad, et neid rakette lihtsalt maha ei võeta või nende kurssi kuidagi väärata?
Ei saa kindlad olla, aga kindlad saame olla selles, et see kõik areneb. Nii nagu Ukrainas täna - kord venelastel õnnestub midagi kõrvale juhtida, siis jälle kuu aega ei õnnestu kõrvale juhtida. Sellega tegelevad ju needsamad ettevõtted
ja sõjaväelased. Ja nende elektrooniliste sõjavahendite vastu on omakorda mingeid vahendeid. Mina ei näe seda probleemi praegu, et mingisugune laskemoon meil ei kõlbaks,. Lisaks sellele seda kõike on võimalik asendada. Me ju praegu nimetasime neid meil kasutuses oleva laskemoona järgi. Sisuliselt on tegemist küsimusega, kuidas 200 kilomeetri kaugusele või 20 kilomeetri kaugusele viia teatud hulk lõhkeainet ja siis hävitada sihtmärk, on see ATACMS või see on Puls või on see mingisugune muu süsteem Koreast või mujalt, see pole enam tähtis. Põhiline on siin ikkagi laskemoon.
Olete siis rahul sellega, mis puudutab riigikaitset uue valitsuse koalitsioonilepingus?
No kõik läheb paremaks. Üks asi on koalitsioonilepe, ma ei tea täpselt, mis on selle sisu. Aga paremaks kindlasti läheb.
Lause, mida sealt saab leida, on järgmine. "Täiendavate kaitseinvesteeringutega hangime pika laskeulatusega relvasüsteeme ning vajalikku lahingumoona, et vajaduse korral hävitada Eesti julgeolekut ähvardav oht vaenlase territooriumil."
Need on kõik väga õiged mõtted. Mind huvitab praegu rohkem see, kui kiiresti
ja kui suures mahus seda küsimust lahendatakse. Ja kui palju tekib seal mingeid muid liikumisi nagu laiapindne riigikaitse ja muud sellised jutud, mis minu arvates ei ole väga täpne jutt. Ma ausalt öeldes päris tihti ei saa aru, millest siis räägitakse, kui hakatakse rääkima, et me peame mõtlema ka laiapindsele riigikaitsele. Siis me räägime tervishoiust, haridusest, toidu tootmisest ja kõigest muust ka veel takkaotsa.
Mida Eestil sõjalistest võimetest järgmisena hädasti vaja oleks? On see täiendav õhutõrje, mida ilmselt ei saa kunagi olla liiga palju, on need tankid?
Kui sinna 1,6 miljardi sisse vaadata, siis sellest umbes veerand ongi õhutõrje laskemoon, nii lühimaa kui ka keskmaa õhutõrje laskemoon. Minu arvates järgmine asi, millesse Eesti peaks panustama, ja seda suuresti liitlaste abiga, on luurevõimekus, ehk siis tegelikult nendesamade sihtmärkide üles leidmine. Täna me ehitame natuke abstraktselt seda sihtmärkide üles leidmist liitlaste peale. Me teame, et me saaksime sellega hakkama, õppustel me oleme seda teinud, aga nüüd tuleks minna palju konkreetsemaks ja võib-olla mõningaid asju ise teha. Näiteks õhutõrje puhul õhuseire. Ma tean, et õhuvägi sellega tegeleb, see on kindlasti tehtav Eesti vahenditega ja see ei ulatu kümnetesse miljonitesse.
Alustasite tööd kaitsetööstusettevõttes Milrem, ja üsna ruttu pärast ametist lahkumist. Miks otsustasite sinna nõunikuks minna?
Tegelikult mulle tehti pakkumine lihtsalt sellega tegeleda. Minu jaoks on see huvitav valdkond. Ja muuseas antud juhul ei ole tegemist ei laskemoona, ei sensoritega. Kui siin on inimesed öelnud, et ma olen omale töökohta teinud,
siis on nad kas pimedad või lihtsalt pahatahtlikud. Milrem Roboticsi tooted praegu on mehitamata maismaasõidukid, mille perspektiiv on olla mitte ainult mehitamata, vaid ka osaliselt autonoomsed. Minutite või tundide jooksul inimene ei pea üleüldse selle robotiga tegelema ja tema toimetab enda ette. See on minu jaoks väga huvitav valdkond. Minu ülesanne on tootja või kasutajapoolne tagasiside. Teine fookuskoht on Ukraina. See lihtsalt pakub mulle huvi.
Teie hinnangul, millist kasu saab Eesti riigikaitse Milremi taolistest ettevõtetest?
Ma ei oska öelda, kui palju Milrem siin töökohti praegusel hetkel loob, see on üks kasu. Aga teiseks, Eesti ettevõtluse reklaamimisena kindlasti saab. Peamiselt on see ikkagi maksuraha ja töökohad, mis siia jääb. Aga tervikuna Eesti kaitsetööstuse reklaamimisel on tal kindlasti ka omaette roll.
Kui suur on näiteks tõenäosus, et kaitsevägi äkki ostaks Milremi toodangut? Kas see oleks üldse Eesti kaitseväele sobilik või vajalik?
Kui me räägime Themis sõidukist, siis selliseid asju võiks ju kasutada, aga ma täna arvan küll, et see ei ole kindlasti prioriteet number üks. Seal tuleks teha olulisi arvutusi, kas sellise transpordivahendi kasutamine, mis on ilma inimese alalise kontrollita, hakkab kuidagimoodi meile kasu sisse tooma. Me räägime kogu aeg oma inimeste puudusest. Ja kui autonoomne süsteem teeb tunde tööd ilma et seal taga oleks inimene, keda on kuid enne seda välja õpetatud ja me suudame sealtpoolt midagi säästma, siis see oleks mõistlik. Aga mina näen täna küll, et kui meil kuskile on vaja erakorraliselt raha panna, siis see jätkuvalt laskemoon ja mitte transpordivahendid.
Enamusosalus Milremis kuulub Araabia Ühendemiraatide ettevõttele EDGE, kellel on olnud ka erinevaid suhteid erinevate riikidega, sealhulgas Venemaaga. Kas ühel hetkel võib olla võimalik, et Milremi toodangut müüakse Venemaale või läbi mingite kolmandate riikide Venemaale? Kuidas seda välistada?
Mina ei saa seda kuidagimoodi välistada, mina olen juhatuse nõunik, mina teen juhatuse jaoks tööd, nii kaua, kui ma näen, et ma Venemaa heaks ei tööta. Kui ma näen, et ma hakkan Venemaa jaoks töötama, siis ma selles ettevõttes enam ei tegutse. Aga mul ei ole täna küll arvamust, et see nii läheks.
Kuidas te Venemaa võhma praeguses sõjas hindate? Mobiliseeritutele tõstetakse makstavat tasu. Millest see kõneleb?
Kui Venemaa kütuse ja energia äri nii lääne, ida kui ka lõuna suunal jätkub, siis ei ole tal probleeme inimeste värbamise ja mobiliseerimisega. Mulle tundub, et Venemaa potentsiaal ulatub kuskile viie miljoni inimeseni, keda ta võiks vabalt veel sõtta viia. Nii et selles suhtes tal probleem ei ole. Ma näen seda, et Põhja-Korea jätkuvalt toetab teda, teatud moel ka Hiina, mille tulemusel ta suudab, kas varuda omale teatud vahendeid, laskemoona sealhulgas, või siis ise toota
ja toota ka relvasüsteeme.
Ma näen seda, et teatud täppisrelvade hulk ja varu on tal võib-olla väiksem kui selle sõja eskalatsiooni alguses, samas tootmismaht on kasvanud mitmekordselt. Me ju näeme, et ta kasutab kogu aeg täppisrelvi. Seda kõike suudab ta toota, lolli moona veel peale selle. Ma ei näe, et Venemaal praeguses olukorras võhm kuidagi otsa saaks, sest raha jookseb sinna riiki sisse, ka lääneriigid ostavad tema kütust edasi.
Kas USA presidendivalimised on ka kuidagi Venemaad sõjas teistmoodi käituma pannud? On nad äraootaval positsioonil, et oodatakse Trumpi naasmist Valgesse majja või vastupidi, igaks juhuks tegutsetakse praegu kiirustades, proovitakse teatud territooriume ikkagi hõivata, niikaua, kuni on selgusetu, et kes siis ikkagi järgmine USA president on?
Mulle tundub nii, et ükskõik, kes sel teemal mingi arvamuse välja ütleks, siis see on puhas oletus ja spekulatsioon. Ja see ei ole üldse minu eriala, nii et mina ei võta selles teemas üleüldse sõna. Ja ma arvan, et me ei peaks sellele täna väga palju tähelepanu pöörama. Tähelepanu tuleb pöörata hoopis sellele, kuidas Ukraina konkreetselt sõdib ja leida neid toetusvõimalusi Ukrainale. Ja teiseks, leida neid võimalusi, kuidas Venemaad mitte toetada.
Me ei peaks ise ka oma tähelepanu väga palju selle Ameerika presidendivalimiste peale panema, vaid keskenduma sellele, mis meil endal siin tähtis on ja mida me ära saame teha. Me oleme ikkagi liiga palju vaadanud kuskile mingisuguse abstraktse NATO või suure Ameerika peale ja siis lootnud, et nemad teevad midagi ära. See on olnud ikkagi laiskus ja mugavus. Meil tuleks endal rohkem asju tegema hakata. Ja siis me ei peaks muretsema Ameerika või mõne teise riigi presidendivalimiste pärast, mis ei tohikski olla meie probleem üldse.
Millal me hakkame nägema Ukraina poolt moodsa õhutõrje ja F-16 hävitajate kompaktset koostegutsemist ja milliseid mõjusid võib see omada eelseisvatel kuudel?
Ma ei tea, kui palju F-16 hävitajaid on ja millist laskemoona, eelkõige õhutõrjemoona nendel on, ja kuidas ukrainlased suudavad oma lennuväljasid ja baase kaitsta. Seda saab näha. Kindlasti F-16 hävitajad Ukraina õhukaitsesse toovad juurde hoopis teise nurga ja kindlasti tugevdavad seda. Aga ukrainlastel kulub selle peale nüüd väga palju ka energiat, et seda kõike omakorda ülal
pidada ja kaitsta. Potentsiaal on kindlasti üsna hea praegu.