Bloomberg teatas kolmapäeval allikatele tuginedes, et Ukraina sai lääneriikidelt kätte väikese arvu esimesi F-16 hävituslennukeid.

Julgeolekueksperdi Rainer Saksa arvates on huvitav, et kui juunikuus räägiti F-16 hävitajate kohe Ukrainasse jõudmisest kindlas kõneviisis, siis viimasel ajal on keskendutud hoopis probleemidele.

"See pilootide ettevalmistus ja sellega seonduv pole olnud siiski piisavalt kiire protsess. Teiseks, nende lennukite logistika ja hoolduse korraldamine Ukrainas ei ole tõenäoliselt soovitud kiirusel edasi liikunud ja tõenäoliselt on suutnud ka Venemaa õhurünnakutega seda protsessi siiski aeglustada," rääkis Saks.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhi Indrek Kanniku sõnul on sõjapidamisel F-16 lennukid abiks igal juhul, kuid palju sõltub nende arvust.

"Kui esimene hävitajate hulk on 10 kuni 20 hulgas, siis see abi on loomulikult väiksem kui see, kui see oleks kohe 40 või 50 või 60. Ukrainlased on ise öelnud, et nad vajaksid üle 100 hävitaja, et saavutada pariteet Venemaaga õhus. Selle numbrini tõenäoliselt jõutakse, aga mitte enne järgmist aastat kindlasti," rääkis Kannik.

Viimastel päevadel on välismeedias levinud uudis, et USA kavatseb Ukrainale antavad hävitajad varustada kaasaegsete relvadega. Ekspertide kinnitusel on militaarringkondades sellest teatud juba mõnda aega. Varustuseta kaotaksid hävitajad ka lihtsalt mõtte.

"Miks Venemaa on siis neid F-16 pidanud probleemiks, on eelkõige seetõttu, et F-16 standarvarustuses või tavavarustuses olevad radarid võimaldavad näha kaugemale kui Venemaa lennukitel paiknevad radarid, mis annab võimaluse rünnata Ukrainas missioonil olevatel F-16 lennukitel Vene lennukeid kaugemalt distantsilt kui Vene lennukid seda F-16 ise näevad," selgitas Saks.

"Ma arvan, et hävitajatel saab siiski olema mitu funktsiooni. Üks olulisem hävitajate jaoks saab olema kindlasti see, et tõrjuda kaugemale Vene ründelennukid, kes praegusel hetkel teevad Ukraina rindele oma liugpommidega ikka väga suurt kahju," ütles Kannik.

Kanniku sõnul võiks hävitajate jõudmine Ukrainasse teoreetiliselt tõugata tagant ka rahuprotsessi, kuid enne USA presidendivalimisi mingisugusesse tõsisesse faasi tõenäoliselt ei jõuta.