Kusti Salm kirjutas sotsiaalmeedias, et kaitseminister Hanno Pevkur on kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest praeguseks ära tellinud null euro eest laskemoona.

"Olen viimase seitsme kuu jooksul teadlikult hoidunud kaitseministri tegevust kommenteerimast. Mul on väga keeruline kõrvalt vaadata eilseid kaitseministri kommentaare seoses 1,6 miljardi laskemoona hangetega. Fakt on see, et tänaseks on kaitseminister kaitseväe juhataja (KVJ) sügisesest nõuandest ära tellinud laskemoona null euro eest ja minu arvates on see tänases olukorras täielikult vastutustundetu. Eesti jaoks on tegemist absoluutselt eksistentsiaalse küsimusega," kommenteeris Salm.

"Väga kergekäeliselt käib minister ümber ka riigisaladuse argumendiga, et justkui ei saa kõigest rääkida. Sellega ei varjata mitte asjade ära tegemist, mis on riigisaladuse mõte, vaid looritatakse mitte-midagi-tegemist. Kahjuks pean tõdema, et kaitseministri muster on täpselt sama, mis eelmisel suvel: sõnadest on suur üleküllus, aga teod jäävad praktikas tegemata," lisas ta.

Salmi sõnul ei ole 1,6 miljardist laskemoonarahast praeguseks sentigi ära kulutatud. "Tarneajad on niigi pikad ja iga päev, mis lepingutega venitada, viib kaugemale päeva, millal laskemoon reaalselt kohale jõuab. Ainus, mis on suvega võrreldes muutunud, on veelgi halvemaks muutunud julgeolekuolukord. Kaitseministri tegevus ei ole endiselt orienteeritud käegakatsutavale sõjalise tulemustele, vaid avalikule meediakuvandile," ütles Salm.

Salm kirjutas, et riigihangete terminoloogias on lihtne inimesi hullutada, kuna teema on piisavalt keeruline, kuid päris elus on asi palju lihtsam. Ta märkis, et Eesti laskemoonahangete juures on olulised kolm terminit.

"Kõigepealt "tarned" – ehk moon, mis on reaalselt ladudesse kohale jõudnud. See on tänase seisuga 1,6 miljardi ehk kaitseväe juhataja nõuande osas null ühikut. Teine oluline sõna on "hange", mille raames ostetakse relvi või varustust, mida meil veel ei ole või mille raamleping on läbi saanud. Tänaseks on kogu 1,6 miljardi nimekirjast alustatud ainult ühe hankega ja seegi lähikuudel lepingusse ei jõua. Ühe hanke maht on umbes 150 miljonit vähem kui 10 protsenti laskemoona vajaduse mahust ja seegi on alles algfaasis," selgitas Salm.

"Kolmas ja praeguses kontekstis kõige olulisem on "tellimus" ehk juba kehtiva lepingu alt tellimiskirja esitamine ja ostulepingu sõlmimine. Seda ei ole tehtud mitte ühegi artikli puhul ja see on absoluutselt vastutustundetu, kuna peaks aega võtma päevi, mitte seitse kuud ja siis pole ka lahendust silmapiiril," lisas ta.

Salm ütles, et tellimuse puhul võib mängida sõnadega ja öelda, et tellimiskirja saatmine on ka tellimus, kuid ilma tellimuslepinguta ükski tootja tegutsema ei hakka.

"Riigihangete, kodumajapidamise või ettevõtluse terminoloogias tähendab tellimuse esitamine, kui müüja on ka nõustunud sulle müüma. On fikseeritud hind, tarneaeg ja tarnetingimused. Enne kui tellimuslepingut ei ole, ei liiguta ükski tootja lillegi. Kodustes terminites: lihtsalt e-poes sobiva asja välja valimine ei ole tellimus. Tellimus on siis, kui oled ka ostu sooritanud."

Salmi sõnul on eksitav kaitseministri sõnum, et HIMARS täiendava laskemoona osas on tellimus esitatud. "See on eksitav. Reaalsuses on saadetud ameeriklastele LOR (Letter of Request) ehk sisuliselt e-kiri küsimusega, kas me saaks osta. Juba suvel oli teada, et HIMARS tarneajad ja hinnad on liiga kõrged ja peame kaaluma alternatiive. Tänaseks oleme üheksa kuud kirjale vastust oodanud ja ühegi alternatiiviga hankesse pole mindud, kuigi KV ja RKIK on vajaliku eeltöö juba ammu ära teinud," kirjutas Salm.

Salmi märkis, et relvi saaks tarnida ka kiiremini kui viis aastat. "Kõige varasem tarneaeg läbi FMS (Foreign Military Sales) süsteemi ostes oleks niikuinii viis aastat ehk enne 2030 pole ka teoreetiliselt võimalik relvi kätte saada. See on aastaid teada, et maailmas on alternatiive, mille tarneaeg oleks kaks või kolm aastat ja ka hind oleks odavam. Siinkohal ma isegi ei puuduta viimaseid arenguid seoses Ameerika Ühendriikide relvastuse hankimisega," selgitas ta.

Salm kritiseeris ka Pevkuri väidet, et lühimaaõhutõrjesüsteemi PIORUN tellimus esitati 2024. aasta novembris. Tegelikkuses sõlmiti tema sõnul MOU (Memorandum of Understanding) ehk vastastikuse mõistmise memorandum, mille alusel alles hakati hanget ette valmistama. Reaalse lepingulise tellimuseni läheb Salmi sõnul veel kuid ja tarneni veel aastaid.

"Kõrvalmärkusena: näen esimest korda, et mõne riigi kaitseminister ütleb enne hanketellimuse esitamist avalikult välja palju tal selle jaoks täpselt raha on. See teeb igasugused hinnaläbirääkimised tarnijale väga lihtsaks, eriti kui hankes on vaid üks pakkuja, nagu praegusel juhul on. Ennustan, et saame siin mitu-mitu korda kõrgema hinna kui eelmiste tellimuste puhul," lisas ta.

Salmi sõnul on ka IRIS-T ja MISTRAL-i puhul kirjutatud kõigest RFP (Request for Proposal), et Eesti soovib osta, kuid ostulepingut ehk tarnija kohustust ka päriselt müüa ja tarnida ei ole.

"See on hankemenetluse tavaline ettevalmistav etapp ja neid saadetakse tihti välja ka ilma soovita päriselt osta. Mõlemad süsteemid on Eestil lepingus ja nende alt tellimine peaks olema mõne päeva töö. Tõsi, ka tarnijatel on võib-olla käed-jalad tööd täis, aga see ongi koht, kus kaitseminister peaks oma poliitilise mõju ja juhtimisega protsessi kiirendama, et lepingud sõlmitud saaks," rääkis Salm.

Tema hinnangul on ka ministri viide 155mm moonahanke "ettevalmistamisele" eksitav. Salm sõnas, et Eesti on sisuliselt kõikide maailma läänepoolkera suurtükimoona tootjatega lepingus ja sisuliselt on tellimuse esitamine koos kokku lepitud hindadega vaid telefonikõne kaugusel.

Salmi sõnul on eelnimetatud relvastuse liigid nn riiulikaup, mida ei tehta kuidagi Eesti tarbeks ringi ja mida saab kasutada relvasüsteemides, mis on meil juba olemas.

"Minister väidab, et tellimusi on esitatud rohkem kui 1,6 miljardi eest. Esiteks on tellimusi esitatud null euro eest. Teiseks ei saa valitsuse liige lubada, et ta ajab segamini raamlepingute mahu ja raha, mis riigieelarves päriselt olemas on. Kaitseminister ei saa osta rohkem kui talle selleks raha eraldatud on. Ennustan, et kaitseminister kasutab nüüd võimalust RKIK ja ministeeriumi ametnikud rongi alla visata. Eesti on 2022-2023 Euroopa suurimaid moonahankijaid ja üks kiiremaid relvastujaid, st kindlasti ei ole asi jäänud selle taha, et keegi ei oska või ei taha teha," kirjutas Salm.

"Eesti kiire relvastumine on kõige olulisem asi, mis tänases julgeolekuolukorras teha. Rahagi on selleks eraldatud, aga tulemusi ei ole," lisas ta.

"Viimane trikk on kõige kulunum kaitseministri taktika, kus ta lihtsalt liidab kokku numbreid ja hankeid, mis on tehtud juba mitu aastat tagasi ja esitab neid tänaste töövõitudena (väide, et tellitud on moona enam kui 2,8 miljardi eest). Inglise keeles on selle asja nimi gift that keeps on giving. Eesti keeles on olukord, et oleme raisanud rohkem kui pool aastat olukorras, kus iga päev on arvel. Kuuldavasti on täpselt sama seis ka Balti kaitsevööndi rajamisega."

Laupäeval kirjutas ka Isamaa esimees Urmas Reinsalu sotsiaalmeedias, et 1,6 miljardi eurose moonaostu jaoks pole ühtki lepingut sõlmitud.

"Annan läbirääkijatele konkreetse soovituse: vaadake kaitseväe juhataja seniseid sõjalisi nõuandeid ja viige need ellu. Samas peate vastama iseendale, mis on olnud seniseks suutmatuse põhjuseks? Tuleb nentida, et tänane kaitseminister pole olnud piisavalt suutlik riigikaitse valdkonnas kriitilisi otsuseid langetama ja jõustama. Kolmapäeva hommikul sain riigikogu eelarve kontrolli erikomisjoni istungil teada, et 1,6 miljardi eurosest täiendavast moonasoetusest on kolmapäevase seisuga kohustustega kaetud (ehk tegelik lepe sõlmitud) 0 eurot," märkis Reinsalu.

Kusti Salm lahkus eelmise aasta augusti lõpus kaitseministeeriumi kantsleri ametist omal soovil. Ta põhjendas oma lahkumist sellega, et Eesti pole teinud hädavajalikke otsuseid riigi laskemoonavaru suurendamiseks. Salm oli kaitseministeeriumi kantsler 2021. aasta 17. maist.

Salm on nüüd kaitsetehnoloogia ettevõtte Frankenburg Technologies tegevjuht. Ettevõttes töötab strateegilise nõustajana endine kaitseväe juhataja Martin Herem ning juhatusse kuulub ka Veiko-Vello Palm.