Keskkonnaamet keeldus Linnamäe paisutusloa andmisest

Keskkonnaamet otsustas keelduda Linnamäe paisu omanikule paisutusloa väljastamisest, sest paisu negatiivset mõju loodusväärtustele pole võimalik mujal Eestis kompenseerida ning paisutusloa andmine ilma piisavate hüvitusmeetmeteta läheks vastuollu Natura 2000 väärtuste kaitse nõuetega.
Linnamäe pais asub kalastiku ja vooluveekogude kaitseks ja taastamiseks loodud Natura 2000 hoiualal, kuid suur osa kunagisest kärestikulisest jõest on praeguseks uppunud paisjärve alla, selgitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.
Lisaks loodusväärtustele on Linnamäel riikliku kaitse all ka kultuurimälestiseks tunnistatud pais, mille omanik on OÜ Wooluvabrik.
Valitsus on tunnistanud Linnamäe paisu suure avaliku huviga objektiks ja andunud nõusoleku paisutusega jätkata tingimusel, et keskkonnale tekkiv kahju hüvitatakse mujal.
"Valitsuse juhist järgides on amet põhjalikult otsinud võimalust samasuguse väärtusega kärestikujõgede kaitseks mujal Eestis. Olles kaalunud kõiki alternatiive on aga saanud selgeks, et Linnamäe pais põhjustab keskkonnale kahju, mida pole võimalik mujal korvata. Seetõttu ei ole ka võimalik ametil paisutusluba anda," ütles Kukk.
Keskkonnaametnik lisas, et ainus sarnase potentsiaaliga looduslik elupaik oleks Narva jõgi. "Kuid me teame, et Narva jõe vabastamine paisutusest ei ole praegu realistlik."
Mälestise ehk paisu lammutamist keskkonnaameti otsus ei eelda, küll aga tähendab see paisjärve allalaskmist ja veevoolu suunamist paisust mööda. Jõe vabastamine kunstlikust tõkkest taastab olulise elupaiga rändekaladele ja teistele vooluveekogude elanikele.
Keskkonnaameti otsus jõustub augusti lõpust, kui seda ei vaidlustata.
2022. aasta kevadel otsustas Kaja Kallase valitsus lõpetada pika vaidluse keskkonna- ja muinsuskaitse valdkondade vahel. Valitsus teatas, et kuna Linnamäe paisu säilitamiseks on ülekaalukas avalik huvi, tuleb alles jätta ka paisjärv. Selle tarbeks tuleks paisu omanikule anda uus keskkonnaluba. Ühtlasi leiti, et kuna paisutamine rikub piirkonna lõheliste elu, tuleks tarvitada Natura erandit ja lõheliste elujärge kusagil mujal oluliselt parandada.
Valitsuse toonase korralduse järgi pidi lõplik otsus sündima keskkonnaametis.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi