"Me ei lase end säärastest avaldustest hirmutada," ütles Saksa välisministeeriumi kõneisik Sebastian Fischer valitsuse pressikonverentsil.

Sama juttu rääkis ka Saksa valitsuse pressiesindaja Christiane Hoffmann.

"Põhjendasime väga täpselt, et miks neid relvi siia Saksamaale paigutada. Venemaa on muutnud strateegilist tasakaalu Euroopas ja ähvardab Euroopat ja Saksamaad rakettidega. Seetõttu tehti vastav otsus. See on kõik heidutuse kohta," ütles Hoffmann.

Hoffmanni sõnul võttis Berliin teadmiseks Vladimir Putini ähvardused, mida Vene president tegi 28. juulil Peterburis toimunud mereväeparaadil, kuigi Saksamaa pooldab relvastuskontrolli juurde naasmist.

Putin ähvardas pühapäeval taasalustada keskmise tegevusraadiusega tuumarelvade tootmist, kui USA viib ellu oma kavatsuse paigutada rakette Saksamaale või mujale Euroopasse.

"Kui Ühendriigid viivad sellised plaanid ellu, siis me loeme end vabanenuks ühepoolsest moratooriumist, mis oli varem vastu võetud kesk- ja lühimaa ulatusega ründevõime kasutuselevõtu kohta", ütles Putin Peterburis mereväeparaadil.

Sellised raketid, mis võivad lennata 500–5500 kilomeetrit, olid 1987. aastal USA ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud relvastuskontrolli lepingu objektiks.

Kuid nii Washington kui Moskva loobusid 2019. aastal keskmaa tuumarelvastuse likvideerimise lepingust, süüdistades teineteist selle rikkumistes.

Venemaa teatas seejärel, et ei taaskäivita selliste rakettide tootmist seni, kuni USA ei paiguta rakette välismaale.

Juuli alguses kinnitasid Washington ja Berliin, et USA kaugmaarakettide, sealhulgas tiibrakettide Tomahawk osaline paigutamine Saksamaale algab 2026. aastal.