USA välisministeerium põhjendas otsust sellega, et vaatas üle kahe riigi koostöö pärast Gruusia valitsuse demokraatiavastaseid tegevusi.

"Gruusia valitsuse demokraatiavastased tegevused ja valeväited ei ole vastavuses Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse normidega," ütles USA välisminister Antony Blinken.

Ta lisas, et USA jätkab sellise abi andmist, mis toetab Gruusia rahvast.

Sarnaselt USA-le teatas EL juba varem juulis, et vähendab järk-järgult abi Gruusia valitsusele ning liigub pigem riigi kodanikuühiskonna ja meedia toetamise poole. Lisaks pani EL liitumiskõnelused Gruusiaga pausile.

Otsuste taust peitub Gruusia võimude otsuses võtta vastu niinimetatud välismõju seadus vaatamata nädalaid kestnud meeleavaldustele. Kriitikute sõnul on see sarnane seadusega, mille alusel Venemaa jõuliselt vaigistab teisitimõtlemist ja vaba kodanikuühiskonda.

Gruusia parlament võttis välismõjude läbipaistvuse seaduse vastu 14. mail, president Salomé Zurabišvili pani seadusele veto 18. mail, ent parlament kummutas presidendi veto kümme päeva hiljem. 15. juulil teatas Zurabišvili, et esitas põhiseaduskohtusse kaebuse nn välismõjude seaduse kohta.

Seaduse kohaselt peavad vabaühendused, mis saavad rohkem kui 20 protsenti vahenditest välismaalt, esitama justiitsministeeriumile tuludeklaratsiooni.

EL-i ametnikud on korduvalt ja jõuliselt seadust hukka mõistnud kui äärmiselt ebademokraatlikku ja hoiatanud, et selle heakskiitmise korral on sel negatiivne mõju ka Gruusia teel Euroopa Liidu liikmesuseni.