Narva jõe ja mereranna vahetus läheduses asub umbes veerandsada vana ja lagunenud hoonet. Need on endise Oktoobri kalurikolhoosi varemed. Detailplaneeringu järgi peaks kogu selle ala katma uued elamud, hotell ja äripinnad, kuid keeruline aeg pani projekti ootele. Uus võimalus avaneb arendajatel Suur-Lootsi kultuurikvartali rajamisega. Vanad hooned lammutatakse, ala korrastatakse ja ehitatakse promenaad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Täna on ta ikkagi suletud territoorium lagunenud kinnisvaraga. Kui see kvartal saab avatud linnarahvale, siis on tulevikus võimalik seal juba muud äri ajada. Kui see esimene etapp saab tehtud, siis eks vaatame, kuidas geopoliitiline olukord siin läheb ja et saab see promenaad korda, on juba väga suur asi," rääkis Suur-Lootsi kultuurikvartali projektijuht Siim Nõmmoja.

Kultuurikvartalisse on kavandatud spordi- ja mänguväljakud, jalutusrajad ja lavad. Promenaad avab tee tuletorni juurde, mille Narva-Jõesuu linn just külastajatele avas.

Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljini sõnul on linnal suured plaanid. "Kuna majakas pluss muul, pluss kultuurikvartal ja uus promenaad tekitavad siia sümbioosi ja paari aasta jooksul tekib uus tõsine turistide tõmbemagnet ja see on hoopis uus pilt Narva-Jõesuu linna jaoks," sõnas Iljin.

Suur-Lootsi kultuurikvartali rajamine maksab ligi kaks miljonit eurot. Poolteist miljonit saadi Õiglase ülemineku fondist.

Valitsuse Ida-Viru esindaja Jaanus Purga märkis, et Õiglase ülemineku fond on õige koht katmaks seda, mis põlevikivitööstuse hääbumisega kaob.

"Ida-Virumaal on põlevkivist saadud sada aastat nii kultuuri, sporti, avalikke teenuseid, sotsiaali, läbi kohalike omavalitsuste ja läbi ettevõtete. Nüüd, kui see kaob ära või läheb väiksemaks, siis ongi õiglane, et Õiglase ülemineku fond annab just nende samade asjade jaoks. Ta on igal juhul põlevkivist väljumisega seotud," lausus Purga.

Suur-Lootsi kultuurikvartal peaks Narva-Jõesuus valmima kahe aasta pärast.