Laupäeval hukkus Raplamaal 15-aastane jalgrattur, kes sõiduteele kaldudes sai autolt löögi. Õnnetus juhtus õhtuhämaruses asulavälisel teel. Kaheksal juhul kümnest satub rattur õnnetusse üksi, kuid tõsisemate tagajärgedega on auto ja ratta kokkupõrked. Selliseid juhtumeid on olnud tänavu rohkem kui eelmisel aastal.

"Eks see aasta-aastalt kõigub üles-alla natukene, aga kui võrrelda eelmise aastaga, siis hetkel on liiklusõnnetusi jalgratturite osalusel 10 protsenti rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga ja liiklusõnnetustes kahjuks on hukkunud ka kaks jalgratturit," rääkis Põhja prefektuuri avariimenetlusgrupi juht Raul Annuka.

Kõige rohkem on jalgratturitel marrastusi ja põrutusi, raskemad vigastused, näiteks luumurrud ja peatraumad juhtuvad enamasti sportlaste või joobes ratturitega.

"Kõige raskemad traumad, meie kogemus näitab, juhtuvad jalgratturitega, kes sõidavad alkoholijoobes," sõnas Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst-keskuse juhataja Vassili Novak.

Linnasiseselt põhjustab õnnetusi tihti segane liikluskorraldus: kas rattatee ja sõidutee lõikumiskohas on eesõigus ratturil või autojuhil. Väga tihti eksivad liiklusreeglite vastu just jalgratturid.

"Sellised kohad, jalgratta- ja jalgteed lõikuvad sõiduteega, seal jalgratturil ei ole eesõigust, välja arvatud juhul, kui ei ole see liikluskorraldusvahendiga eraldi määratud. Oluline on ka just tähelepanu pöörata sellele, et sellised kohad jalgratturil tuleb ületada jalakäija kiirusega, ka isegi siis, kui tal on sõidukijuhi suhtes eesõigus," selgitas Annuka.

Jalgratturid tunnevad aga puudust pikemast külgvahest autojuhtidega. Seetõttu on ohutum sõita just ratastele ette nähtud kergliiklusteedel.

"Aga liikluse poole pealt osad autojuhid on kindlasti päris närvilised, nad ei jäta piisavalt vahet. Võiks jätta ikkagi see soovitud ja nõutud 1,5 meetrit, see kindlasti aitab päris palju ohutusele kaasa," rääkis jalgrattur Kädy Maadväli.

"Praegu ma valin pigem kergliiklusteed, kus ma võin ise valida kiirust. Muidugi ma arvestan teiste jalgratturitega, lastega ja koertega, kui mina ei ole üksi teel," ütles jalgrattur Anastasia Peterson.

Politsei soovitab, et lisaks kiivrile peaks rattur enda ohutuse tagamiseks kinnitama rattale jalgrattatuled.

"Kindlasti, kuivõrd tasapisi lähevad meil nüüd ka päevad lühemaks, siis oluline osa on ka see, et pimedal ajal sõites peaks olema ka jalgrattal tuled, et ta oleks ikkagi kaasliiklejatele nähtav," ütles Annuka.