Aastal 2021 võimule tulnud kantsler Olaf Scholzi sotsiaaldemokraatidel (SPD), rohelistel ja liberaalsel FDP-l võttis viimasele kompromissile jõudmiseks omajagu aega. Kokkulepe saavutati lõpuks pärast terve öö kestnud läbirääkimisi. Kõnelustest võtsid osa kantsler Olaf Scholz (SPD), majandusminister Robert Habeck (rohelised) ja rahandusminister Christian Lindner (FDP).

Berliin hingas seejärel kergendatult, kuna võimuliit suutis erimeelsused kulutuste osas lahendada. Koalitsiooni püsimine sõltub suuresti sellest, kas võimuliit suudab saavutada ilma suurema tülita lõpliku eelarvekokkuleppe.

Lindner seadis aga varem sõlmitud esialgse kokkuleppe kahtluse alla. Tema sõnul on nüüd selgunud, et sellega kaasnevad ka põhiseaduslikud riskid. Lindneri viimane sõnavõtt viitab, et ees on ootamas taas suur tüli, vahendas Politico. 

Linderi kommentaar on seotud viimase lekkega. Nimelt lekkis hiljuti Saksa meediasse uudis, et rahandusministeeriumi eksperdid jõudsid järeldusele, et riigi kõrgeim kohus võib koalitsiooni viimase kokkuleppe tühistada. Kõne all on 4,9 miljardit eurot, mille Saksa arengupank eraldas kõrgete gaasihindade hüvitamiseks. Kokkuleppe raames kavatseb aga võimuliit kasutada seda raha hoopis teistel eesmärkidel.

Lindner ütles seejärel, et see hinnang tähendab seda, et Saksamaa juhid peavad naasma läbirääkimiste laua taha ja jõudma uuele kokkuleppele. 

SPD ja rohelised leiavad nüüd, et Lindner poleks pidanud minema oma jutuga meediasse. Leitakse, et selliseid küsimusi oleks tulnud arutada võimuliidu sees. Lindneri tegevust kritiseerisid nii SPD peasekretär Kevin Kühnert kui ka SPD kaasjuht Saskia Esken. 

Lindner aga kaitseb oma lähenemisviisi, viidates eelmise aasta kõrgeima kohtu otsusele. Toona leidis kõrgeim kohus, et koalitsioon rikkus nn võlapiduri reeglit.

Nimelt on Saksamaa põhiseadusesse kirjutatud reegel, et valitsus ei tohi võtta aastas uusi laene rohkem kui 0,35 protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Reegel peatati 2020. aastal kolmeks aastaks seoses koroonaviiruse pandeemiaga, kuid kehtib nüüd taas. Reegel piirab nüüd taas laenamist ja kitsendab ruumi uuteks kulutusteks.

Lindner ütles, et rahandusministrina on tema hoole all riigi rahandus ja ta kannab seal poliitilist vastutust. 

"Olin kunagi nõus kompromissiga, mille kohus tagasi lükkas. Teist korda minuga seda ei juhtu," rääkis Lindner. 

Et vältida järjekordset pikka tüli, peab võimuliit juba järgmiste nädalate jooksul jõudma uue kokkuleppeni. Kolm erakonda ei saa praegu juba omavahel hästi läbi. Seega pole veel teada, kas koalitsioon suudab jõuda uuele kokkuleppele.

Koalitsioonis valitsesid juba varem tõsised erimeelsused, kuid võimuliitu tabas viimastel eurovalimistel veel üks suur tagasilöök. Seetõttu kasvasid pinged võimuliidus veelgi. Kolm valitsusparteid said ainult 31 protsenti häältest, 2021. aasta parlamendivalimistel oli toetus aga 52 protsenti.

Opositsioonis olev paremtsentristlik partei Kristlikud Demokraadid (CDU) said 30 protsenti häältest, teiseks jäi 15,9 protsendiga parempopulistlik AfD.