Õiguskantsleri kontroll: Rapla kinnipidamiskambrites alandatakse inimesi
Õiguskantsleri kantselei kontrolli käigus ilmnes, et Rapla politseijaoskonna arestikambrites alandatakse kinnipeetavaid ning et töötajate nappuse tõttu on pidanud kinnipeetuid läbi vaatama ka vastassoost politseinikud.
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid ette teatamata Haapsalu, Rapla ja Paide kinnipidamiskambreid.
Õiguskantsler Ülle Madise saatis lääne prefektuurile kirja, kus juhtis tähelepanu, et kantselei kogutud info põhjal on alust arvata, et kõik Rapla jaoskonna kambritesse toimetatud kinnipeetud peavad läbivaatuseks lahti riietuma ja alasti kükitama. Samuti tõi kantselei ülevaates välja, et töötajate nappuse tõttu on pidanud kinnipeetuid läbi vaatama ka vastassoost patrullpolitseinikud.
Kantselei kontrollkäikude osakonna juhataja Indrek-Ivar Määrits ütles, et kinnipeetava riidest lahti võtmiseks peab olema kahtlus, et ta peidab enda juures mõnda keelatud eset.
"Kui inimene satub kinnipidamiskohta, siis teda üldiselt otsib ikkagi läbi temaga samast soost inimene – see on üldteada ja tunnustatud põhimõte ja selle sellest möödavaatamine ei ole kena. Inimese otsus selle üle, et kellele oma keha näidata, on ju ka inimese enda teha, seda peab siis nii-öelda murdma ainult tõesti väga erakorralistel asjaoludel," lausus Määrits.
Samuti on kantselei andmetel paigutanud politsei Rapla kambritesse kainenema inimesi, kes kalduvad enesevigastamisele.
Kantseleile teadaolevalt on kambrisse pandud kinnipeetavaid ka alasti, kasutades vajaduse korral käe- ning jalaraudu.
Määrits märkis, et enesetapusooviga kinnipeetavat ei tohiks panna kambrisse, vaid psühhiaatriahaiglasse.
Lääne prefektuuri prefekt Kaido Kõplasele tulid etteheited üllatusena. Ta sõnas, et politsei kontrollib kinnipidamiskohti ja ametnike käitumist regulaarselt. Ühtegi kantselei poolt välja toodud väidet pole tema sõnul tuvastatud.
"Ma olen aastaid kontrollinud – lugenud sadu dokumente selle kohta ja mitte kordagi pole sellist asja olnud meil. Ja nüüd siin on sellised asjad välja toodud. Veel enam – jalaraudade kasutamine on üldse äärmisel vajadusel ja agressiivse inimese puhul, kindlasti mitte kainenema paigutatud inimese osas," lausus Kõplas.
Kõplas selgitas, et läbiotsimisprotseduuridel kehtivad erinevad reeglid.
"On kaks eriasja – on isiku läbivaatus, kui on paigutamine kinnipidamiskambrisse, ja on turvakontroll. Turvakontrolli tohib erinevast soost ametnik teha, aga isikut läbi vaadata mitte mingil juhul ei tohi. Seda oleme ka rangelt järginud," sõnas Kõplas.
Lisaks ilmnes kontrollkäigul, et kõikides politseijaoskondades napib tööjõudu. Seetõttu peavad kambritesse paigutatud kinnipeetuid jälgima patrullpolitseinikud.
Kõplas ütles, et mõned aastad tagasi tehti PPA-s kärpeid ning Rapla, Paide ja Haapsalu arestimajades polnud otstarbekas töötajaid hoida, kuna täituvus on aastas 20–30 protsenti.
"Ehk need arestimaja töötajad suure aja istusid niisama seal, midagi ei ole teha. Lisaülesandeid neile panna oli väga keeruline. Muutsime need ajutisteks kinnipidamiskambriteks. See tähendab seda, et me saame hoida inimesi seal 48 tundi ja siis formeerime nad vanglasse, kus nad on siis edasi vahi all," lausus Kõplas.
"Arestimajas või ajutises kinnipidamiskambris meil eraldi töötajaid ei ole ja kui me toome sinna inimese sisse, siis patrull asub valvama ehk patrull tuleb tänavalt ära. Jah, meil ei ole ressurssi rohkem – nõus. Aga kokkuvõttes, kui me võtame aasta keskmise, siis me hoiame selliseid ressursse kokku rohkem," ütles Kõplas.
Kantselei tõi välja ka selle, et Haapsalu, Rapla ja Paide politseihoonete kambrites napib päevavalgust. Kantselei palus leida lahenduse, mis tagaks päevavalguse sissepääsu politseihoonete kambritesse. Sama etteheide tehti õiguskantsleri poolt politseihoonetele ka 2018. aastal.
Lisaks märkis kantselei, et Haapsalu politseijaoskonna kambrite juures puudub jalutushoov.
Kõplase sõnul saab probleeme lahendada ning PPA räägib asju läbi Riigi Kinnisvara AS-iga.
Kantselei tõi ka ülevaates välja, et kinnipeetute jaoks varutud ravimite seas on säilivusaja ületanud käsimüügiravimeid. Samuti pole ühe Haapsalu kambri WC-pott valvekaamerates hägustatud. Kõplas ütles, et on märkuse eest tänulik ning viga parandatakse lähipäevil ära.
Kõplas palus PPA sisekontrollibürool alustada kontrollmenetlust. "Kõik need faktid, mis siin on välja toodud, eelkõige ma pean silmas Rapla ja kinnipeetutega käitumise osas, me kontrollime need faktid ära," lisas ta.
Õiguskantsler Ülle Madise ootab prefektuuri tagasisidet hiljemalt septembri keskpaigaks.
Toimetaja: Valner Väino