Kase käis koos linnapea Jevgeni Ossinovskiga (SDE) neljapäeva hommikul sotsiaalministeeriumis terviseminister Riina Sikkutiga (SDE) arutamas Tallinna haiglate konsolideerimist.

"Kohtumiselt Sikkutiga tulime teadmisega, et alustame läbirääkimisi Tallinna haiglate ja Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) võimaliku ühendasutuse loomiseks tulevikus. Meil jäi ministriga ka ühine arusaam, et igasugune ühendasutus eeldab konkreetset riigi rahalist panust Tallinna haiglavõrku. See ülesanne jääb siis ministrile ja vabariigi valitsusele," rääkis Kase ERR-ile.

Kõnelused on alles algamas.

"Täna oli selline olukorra kaardistus. Selge on see, et Tallinna haiglad on amortiseerunud, need on üle 50 aasta vanad ja kui me ei saa riigilt garantiid rahalise panuse osas, et kas siis ehitada uut haiglat või renoveerida olemasolevaid - siis sellisel juhul ei ole ju uue Tallinna haigla ehitamine realistlik," sõnas Kase.

"Et ka olemasolevad raviasutused saaksid oma tööd teha hästi ja kvaliteetselt, et seal oleks hea töökeskkond ja parim võimalik ravikvaliteet, on vaja teha pidevaid investeeringuid," lisas Kase.

Kase sõnul tulevikusuundade arutelu sellele keskendubki, kuidas see vajalik ressurss leida, et ravikvaliteet patsientidele tagada.

"Meil on ka minevikust mõned näited, näiteks linna ja riigi koostööleppe aastast 2019, kus riik andis signaali, et Tallinna Haigla rajamine ei ole ainult linna mure, vaid see on riigi ja linna ühine ettevõtmine. Aastal 2022 teame, et Reformierakond Euroopa Liidu vahendid haigla rajamisele kraapis maha. Sellises ebakindlas olukorras ei saa uusi suuremahulisi investeeringuid planeerida, aga need on ilmselgelt vajalikud," meenutas Kase.

Kui läheks uue haigla ehitamiseks, peaks Kase hinnangul riigi panus olema pool ehitusmaksumusest.

"Kui räägime uue haigla ehitamisest, siis kui maksumus täna prognoosimisel on 800 pluss miljonit, aga hetkel, kui ehitamine hakkab, siis räägime miljardist, siis loogika oleks, et riik ja linn teevad kulud pooleks," sõnas Kase.

Võimalust, et peale haiglate konsolideerimist ja ruumianalüüsi selguks, et Tallinna Haiglat ei peakski nii mahukana rajama, Kase sõnul pole.

"Tallinna Haigla praegused plaanid on tehtud Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla mahtude pealt. Sinna ei ole niisama õhku juurde kirjutatud. Isegi juhul, kui me haiglad konsolideerime, siis vajadus tervishoiuinvesteeringute järele ei kao ära. Need olemasolevad ruumid, mis hetkel on, vajavad igal juhul investeeringuid, et tagada võimalikult hea ravikvaliteet ja tänapäevased tingimused. Üledimensioneerimisest hetkel ei ole põhjust rääkida," sõnas Kase.

Ministrid nõustuvad, et Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla hooned on ajale jalgu jäänud. Terviseminister Riina Sikkut (SDE) pooldab täiesti uue haigla ehitamist.

"See on ambitsioonikas plaan, aga see ühtlasi vastab ka Eesti tervisesüsteemi vajadustele, nii et ma arvan, et kui meil eesmärk on üks, siis nüüd küsimus on pigem juriidikas, selle protsessi elluviimises ja ka rahastamisotsustes, mis puudutavad Tallinna uue haiglahoone rajamist," ütles Sikkut "Aktuaalsele kaamerale".

Tallinn kuulutas reedel välja Tallinna Haigla uue rahvusvahelise projekteerimishanke olukorras, kus riik pole andnud mingit lubadust suurprojekti ehitamist omalt poolt finantseerida. 

Kolmapäeval ütles peaminister Kristen Michal (Reformierakond), et Tallinn tehku osapooltega selgeks, mis on suur pilt ja patsiendi kasu, mida saab teha erasektoriga ning seejärel saab arutada, mis täpselt on see, milles Eesti jõukaim linn vajab riigi tuge.