Oluline 11. augustil kell 22.19:

- Venemaa lubab Ukraina rünnakutele jõulist vastust;

- Zelenski: Vene väed süütasid Zaporižzja jaamas tulekahju;

- AFP: Sumõ oblasti piirialal on näha kümneid Ukraina soomukeid;

- Zelenski: Venemaa vääris vastulööki;

- Venemaa: Ukraina pealetung on peatatud kohati 30 km kaugusel piirist;

- BBC: Venemaa ehitab Kurski tuumajaama lähedale kaitseliini;

- Valgevene saadab Ukraina piiri lähedale täiendavaid tankijõude;

- Ukraina piirivalve: täiendusi piiril pole näha;

- Odessas kõlas õhuhäire ajal plahvatus;

- Ukraina ametnik: Kurski sissetungis osalevad tuhanded sõdurid;

- Ukraina rünnak Kurskile võib Kremlile poliitilise kriisi kaasa tuua;

- Vene sõjavägi tappis juulis enim tsiviilisikuid alates oktoobrist 2022;

- Kiievi lähedal sai Venemaa raketirünnakus surma kaks inimest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit.

Zelenski: Vene väed süütasid Zaporižzja jaamas tulekahju

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et Vene väed süütasid okupeeritud Zaporižžja tuumajaamas tulekahju, mida oli näha Ukrainas käes olevatelt aladelt.

Zelenski lisas, et kiirgusnäitajad on normis.

Tuumajaama lähedal asuva Nikopoli linna ametnik ütles, et mitteametliku info järgi süütasid Vene väed jahutustornides suure hunniku autorehve.

Venemaa lubab Ukraina rünnakutele jõulist vastust

Venemaa välisministeerium teatas pühapäeval, et Ukraina rünnakutele Kurski oblastis antakse jõuline vastus.

Välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et Kiievi eesmärgiks on rahumeelse elanikkonna hirmutamine. "Ukraina mõistab väga hästi, et nendel rünnakutel pole sõjalises mõttes mingit tähendust," lausus ta.

Zahharova sõnul toimus viimase ööpäeva jooksul Venemaa territooriumile mitu rünnakut, sealhulgas ulatuslik öine löök Kurskile. Kurski oblasti kuberner on varem öelnud, et selles sai vigastada 13 inimest.

AFP: Sumõ oblasti piirialal on näha kümneid Ukraina soomukeid

Kümned valge kolmnurgaga märgistatud Ukraina soomusmasinad on läbimas Sumõ oblasti piiriala, kust Ukraina üksused tungisid Venemaa territooriumile, teatasid AFP ajakirjanikud pühapäeval.

Ajakirjanike sõnul nägid nad erinevaid sõjaväemasinaid, mis olid kolmnurgaga märgistatud, ilmselt selleks, et oleks lihtsam tuvastada tehnikat, mida Ukraina kasutab pealetungil Venemaa Kurski oblastis.

Zelenski: Venemaa vääris vastulööki

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et Venemaa on teinud suve jooksul Kurski oblastist pea 2000 lööki Sumõ oblasti pihta ning vääris seetõttu Ukraina vastulööki.

"Suurtükid, mürsud, droonid. Lisaks raketid, ja iga selline löök väärib õiglast vastulööki," lausus Zelenski.

Odessas kõlas õhuhäire ajal plahvatus

Ukraina lõunaosas asuvas sadamalinnas Odessas kõmatas pühapäeval õhuhäire ajal plahvatus, teatas linnapea Hennadi Truhhanov.

Meer kutsus Odessa elanikke üles varjenditesse jääma.

Enne seda oli õhuvägi teatanud ballistiliste rakettide rünnakuohust lõunasuunalt.

BBC: Venemaa ehitab Kurski tuumajaama lähedale kaitseliini

Venemaa rajab Kurski oblastis, mitte kaugel tuumajaamast, kaevikuid ja kaitsevalle, teatas BBC.

BBC käsutusse jõudnud videolt ja satelliidipiltidelt on näha, et viimase mõne päeva jooksul on alale, mis asub kagus Kurski tuumajaamast, kerkinud mitmed kaitserajatised, millest kõige lähemad on tuumajaamast umbes viie kilomeetri kaugusel.

Venemaa: Ukraina pealetung on peatatud kohati 30 km kaugusel piirist

Ukraina pealetung Venemaa Kurski oblastis on peatatud mitmes paigas, kohati kuni 30 kilomeetri kaugusel piirist, teatasid pühapäeval Vene relvajõud.

Kaitseministeeriumi teatel on Vene üksused nurjanud mobiilsete rühmade katsed koos soomukitega läbi murda sügavamale Venemaa territooriumile, sealhulgas Tolpino ja Obštšii Kolodezi küla lähistel, mis asuvad Venemaa-Ukraina piirist vastavalt 25 ja 30 kilomeetri kaugusel.

Valgevene saadab Ukraina piiri lähedale täiendavaid tankijõude

Valgevene saadab Ukraina piiri lähedale täiendavaid tankijõude, teatas pühapäeval kaitseministeeriumi pressiteenistus.

"Sõjaväelased laadivad sõjatehnikat raudteetranspordile ja alustavad kombineeritud teekonda ettemääratud aladele," lisas kaitseministeerium.

"Päev varem andis relvajõudude ülemjuhataja juhised tugevdada üksusi Gomeli ja Mozõri taktikalistel suundadel, et reageerida võimalikele provokatsioonidele," seisis avalduses.

Ukraina piirivalve: täiendusi piiril pole näha

Ukraina piirivalve pole täheldanud, et Valgevene oleks piirile toonud lisavägesid, kuigi Minsk on seda lubanud.

Ukraina piirivalve pressiesindaja Andri Demtšenko ütles, et sõnumid Minskist on pigem kaasamäng Moskvaga ning et täiendusi piiril pole näha.

"Olukord piiri ääres on täielikult kontrolli all. Me pole registreerinud varustuse või vägede liikumist meie piiri lähedal," lausus ta.

Ukraina ametnik: Kurski sissetungis osalevad tuhanded sõdurid

Sissetungist Venemaa Kurski oblastisse võtavad osa tuhanded Ukraina sõdurid, ütles Ukraina kõrge julgeolekuametnik AFP-le.

"Me oleme pealetungil. Eesmärk on vaenlase positsioonid välja venitada, tekitada maksimaalselt kaotusi ja destabiliseerida olukorda Venemaal, kuna nad ei suuda oma piiri kaitsta," ütles anonüümsust soovinud ametnik.

Ta tunnistas, et sissetung Kurskis ei ole seni nõrgendanud Vene vägede pealetungi Ida-Ukrainas, kuid on tõstnud oluliselt Ukraina sõdurite moraali.

"See on tõstnud oluliselt meie moraali, Ukraina armee, riigi ja ühiskonna moraali," ütles ametik. "See operatsioon näitab, et me võime minna rünnakule, liikuda edasi."

Ametnik kinnitas, et Ukraina järgib sissetungis Venemaale rangelt humanitaarseadust ega kavatse ühtki territooriumi annekteerida.

"On väga tähtis, et Ukraina ei rikuks ühtki konventsiooni. Me järgime rangelt humaitaarseadust: me ei hukka vange, me ei vägista naisi, me ei rüüsta," rõhutas ta, viidates kuritegudele, milles süüdistatake Vene sõdureid.

Vene relvajõud on öelnud, et teisipäeva alanud Ukraina sissetungist võtab osa umbes 1000 sõdurit. AFP-ga kõnelnud ametniku sõnul on neid palju rohkem, tuhandeid.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tunnistas laupäeval esimest korda avalikult rünnakut Kurski oblastile, märkides, et sõda on surutud agressori territooriumile.

"Ukraina tõestab, et suudab tõesti õigluse jalule seada ja garanteerib täpselt sellise surve, mis on vajalik – surve agressorile," ütles president laupäevaõhtuses videopöördumises.

Ukraina rünnak Kurskile võib Venemaal poliitilise kriisi tekitada

Ukraina piiriülene operatsioon Kurski oblastis tekitab Kremlile võimaliku poliitilise kriisi ohu seoses ohvritega Vene ajateenijate seas, kellele Kreml on Vene-Ukraina piiri kaitsmisel üha enam toetunud.

USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) teatel hakkasid Venemaa opositsioon ja sotsiaalmeedia 10. augustil avaldama Venemaa ajateenijate pereliikmete esialgseid kaebusi ajateenijate osalemise kohta Venemaa piirikaitseoperatsioonides.

Kuigi nende kaebuste arv on piiratud ega ole kaasa toonud ühtset liikumist, on Kreml varem väljendanud tõsist muret avalikkuse reaktsioonide pärast ajateenijate ebaseaduslikule kasutamisele lahingutegevuses.

Näiteks 2022. aasta kevadel halvenes ühiskonna meelestatus Kremli suhtes, kui ajateenijaid ebaseaduslikult Ukraina rindejoonele toimetati. Toona püüdis Venemaa juht Vladimir Putin ajateenijate emasid rahustada, rõhutades, et lahingutegevuses neid ei kasutata. Samas jätkas ta ajateenijate kaasamist Vene-Ukraina piiri kaitsmisesse.

ISW teatel näib, et Venemaa kaitseministeerium kasutab Kurski oblastis Ukraina rünnakute tõrjumiseks kombinatsiooni Vene ajateenijatest, Põhja vägede rühmituse elementidest ja Ukraina madalama prioriteediga rindealadelt ümber paigutatud elementidest.

Vene sõjavägi tappis juulis enim tsiviilisikuid alates oktoobrist 2022

Juulis hukkus Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas vähemalt 219 rahulikku elanikku ja sai vigastada veel 1018, mis teeb sellest tsiviilisikute jaoks surmavaima kuu alates 2022. aasta oktoobrist, vahendas ÜRO komisjoni andmeid laupäeval portaal Unian.

Organisatsiooni andmeil tõi Vene okupantide ulatuslik rünnak, mis käivitati 8. juulil kogu üle kogu Ukraina, kaasa vähemalt 43 tsiviilisiku, sealhulgas viie lapse surma. Samuti sai vigastada 147 inimest, sealhulgas seitse last Kiievis, Dnepris, Krõvõi Rihis ja Kiievi oblastis.

"8. juulil tabas üks rakett ka Kiievi haiglakompleksi, hävitades täielikult Ohmatdõti riikliku lastehaigla toksikoloogiaosakonna ja kahjustades oluliselt laste kardioloogia ja südamekirurgia keskust," meenutati sõnumis.

ÜRO lisas, et juunis ja juulis liikusid Venemaa intensiivsed pealetungioperatsioonid Harkivi oblasti põhjaosast Donetski oblastisse. Selle tulemusena kasvas tsiviilohvrite arv Donetski oblastis 125 hukkunult või vigastatult tänavu mais 224-le juunis ja 269-le juulis.

Kiievi lähedal sai Venemaa raketirünnakus surma kaks inimest

Kiievi kesklinnas ja idaosas kostsid laupäeva hilisõhtul plahvatused, ütlesid AFP ajakirjanikud ajal, mil Ukraina õhujõud teatasid kahest linna poole lendavast Vene raketist. Pealinnas kaikus õhuhäire ja öises taevas oli näha vähemalt kaht sähvatust, ütles AFP reporter.

Kiievi sõjaväeadministratsioon teatas Telegrami postituses, et linna õhutõrjesüsteemid on aktiveeritud. Ukraina õhujõud teatasid, et droonid ründavad veel viit oblastit.

Raketitükid kukkusid Kiievi naabruses asuvasse Brovarõ rajooni, tabades elumaju, teatas riiklik päästeteenistus Telegramis. Päästeoperatsiooni käigus leiti rusudest surnuna 35-aastane mees ja tema nelja-aastane poeg. Kolm inimest sai raskelt vigastada.

Venemaa poolel teatas Kurski oblasti kuberner Aleksei Smirnov pühapäeval, et öösel alla tulistatud Ukraina raketi rusud tekitasid Kurski linnas 13 inimesele vigastusi.

Viimastel päevadel on paljude ukrainlaste seas kasvanud mure, et Moskva võib vastuseks Kiievi hiljutisele rünnakule Venemaa territooriumil hoogustada õhulööke.

Kiiev on korduvalt kutsunud oma liitlasi üles tarnima neile rohkem õhutõrjesüsteeme.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 590 920 (võrdlus eelmise päevaga +1220);

- tankid 8447 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 16 363 (+13);

- suurtükisüsteemid 16 663 (+58);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1143 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 918 (+0);

- lennukid 366 (+0);

- kopterid 328 (+1);

- strateegilised ja taktikalised droonid 13 399 (+27);

- tiibraketid 2425 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 22 524 (+71);

- laevad / paadid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2800 (+11).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.