Pakosta ütles, et praegu on veel vara täpsemalt detailidest rääkida, kuid seda, et ta valitsusse korrektsioonisüsteemi reformimise ettepanekud on saatnud, ta kinnitas.

"Seal on mitu alternatiivi. Me peaksime vaatama kõigepealt, et mida me valitsuses tervikuna arvame, millise alternatiivi suunas edasi mõelda," rääkis Pakosta.

Pakosta sõnul on variante palju. "Peast öeldes alates sellest, et me müüme mõne vangla maha, vahepeal on seal kuskil, et me konserveerime, me rendime, kuni sinnamaani välja, et teeme Airbnb'd, piltlikult öeldes," rääkis Pakosta.

"Mistahes valiku puhul järgneb sellele läbimõtlus, et kuidas seda kõige paremini teha. Kui ma teile praegu midagi ütlen, te panete selle sinna loosse sisse, siis tunduks justkui, et oleks juba valmis lahendus olemas. Aga see oleks eksitav, ilmselgelt," ütles Pakosta.

"Kui näiteks võetakse vangla mahamüümise tee, siis võib see tõesti välja näha lõpuks ka niimoodi, et müüakse ainult õigusega teha sinna sotsiaalmajutusüksus või hotell. Ka selline variant on. Vanad vanglad on väga sageli maailmas kasutusele võetud õppeasutuste või hotellidena, sest ruumistruktuur on mõlemal juhul üsna sarnane," lisas ta.

Vanglasüsteemis lisaraha otsimine on Pakosta sõnul osa valitsuse kärpeplaanidest. "Kärbe ei puuduta ju ainult kärpe poolt, vaid ka tulude poolt. Tulude-kulude vahekorda. Praegu osa raha seisab selles mõttes, et kõik kohad ei ole täis. Mis on väga tore, Eesti, ma õnnitlen kogu eesti rahvast väga hea õiguskuulekuse puhul," ütles Pakosta.

Ükskõik millise otsuse valitsus vanglasüsteemiga teeb, toob see Pakosta sõnul kaasa ka vajaduse õigusruum üle vaadata. "Mis tahes suuna me võtame, see tähendab igal juhul ka õigusruumi kohendamist. Ükski suund ei saaks praegu minna ilma," märkis Pakosta.

Eestis on kolm vanglat – Tallinna, Tartu ja Viru vangla. Tallinna vanglasse mahub 1292 kinnipeetavat, Tartu vanglasse 993 kinnipeetavat ja Viru vanglasse 1049 kinnipeetavat. Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eesti vanglates ja arestimajades 1841 süüdimõistetut, vahistatut ja väärteoaresti all olijat.

Kümne aastaga on vangide arv vähenenud 1250 inimese võrra ja justiitsministeerium prognoosib, et vangide arvu vähenemine jätkub, sest alaealistele ja noortele kohandatakse muid karistusi kui vangistus, üldiselt karistatakse lühemate reaalsete karistustega, vahistamised on lühemad ja suureneb enne tähtaega tingimisi vabanemiste osakaal.