"Meil on erinevate probleemide koha pealt palju küsimusi," ütles Läänemets ning viitas esmalt sisejulgeolekule.

Teiseks tõi Läänemets esile aga maineküsimuse, mis on siseministri hinnangul isegi põhimõttelisem.

"Kas me peaksime Eestit nägema sellise riigina, kuhu kõik teised oma pahalased saadavad. Eesti tuntus võiks olla digiriigi tuntus või innovatsiooni tuntus või midagi sellist, aga mitte see koht, kuhu saadetakse need, kes ühiskonnast on kõrvaldatud. Ma arvan, et see hakkab Eesti kuvandit aja jooksul mõjutama ja see vist ei ole kõige parem," leidis Läänemets.

"Rahateenimine on üks asi, aga tuleb vaadata, mis selle laiem mõju on," ütles Läänemets.

Justiitsminister Pakosta ütles laupäeval ERR-ile, et esialgsete kalkulatsioonide kohaselt võiks Eesti teenida vanglateenuse pakkumisega, mis tähendaks lisaks vanglakohtade väljarentimisele ka vangide valvamise korraldamist, teenida umbes 30 miljonit eurot aastas.

Läänemetsas tekitas ka see summa küsimusi: "Minu arvates on üks oluline küsimus ka see, et kui 30 miljonit eurot aastas on võimalik nende vangide eest teenida Eestis, siis see on niivõrd suur summa, et mul tekib küsimus: mis siin valesti on? Selle raha eest saab päris palju vanglaid ehitada ka Suurbritanniasse ja Hollandisse, päris häid vanglaid. Ehk siis – midagi siin nagu ei klapi."

Siseminister tõdes, et kuna Pakosta ideed ei ole veel valitsuses arutatud, siis ta ei tea, kas see summa tuleb kokku ainult vangide valvamisest või on sinna sisse arvutatud ka kulud, mis kaasnevad tervishoiule ja muudele lisateenustele.  

Pakosta rääkis laupäeval ERR-ile, et on esitanud valitsuskabinetile memo, mille alusel ootab otsust hakata Eestis vabaks jäänud vanglakohti välja rentima riikidele, millel oma vanglates ei jätku kohti kõigi kinnipeetavate majutamiseks ning tõi nimeliselt välja Ühendkuningriigi, Hollandi ja Rootsi.

See võimaldaks leida kasutust vangide nappuse tõttu tühjaks jäävale Tartu vangla kompleksile, pakkuda selle eriala inimestele tööd ning hoida neid spetsialiste ka riigi jaoks vajalikus valmisolekus ning teenida kokkuvõttes riigile raha. Pakosta rõhutas ka korduvalt, et sellise tehingu juures oleks äärmiselt tähtis tagada Eesti jaoks julgeolek ning seepärast kehtestatakse välismaa vangide vastuvõtule väga ranged reeglid.

Justiitsministeeriumi pressiteenistus teatas kolmapäeval, et Pakosta on kahepäevasel visiidil Vilniuses Euroopa Nõukogu justiitsministrite kohtumisel, mille käigus ta kohtub ka Briti justiitsministri Shabana Mahmoodiga, kellega tulevad arutlusele võimalused Tartu vangla rendileandmiseks brittidele.

Pärast ERR-i artikli ilmumist saatis justiitsministeerium ka Pakosta poolt täiendatud kommentaari, kus ütles, et vanglate ehitus ei käi nipsust.

"Eksliku arusaama vanglatest ja vanglakaristuse iseloomust laiemalt näitab Läänemetsa mõte sellest, et kuidas on mõnel riigil raha vanglakohtade rentimiseks, aga pole uusi vanglaid endal võtta," sõnab Pakosta.

Pakosta sõnul selgitas ta Läänemetsale, miks on mõni riik valmis vanglakohti rentima selle asemel, et endale vanglat ehitada.

"Nimelt vanglasse võib jõuda inimene sisuliselt üleöö. Kohtu otsus vanglakaristuse määramiseks võib tulla kokkuleppe või väga ilmsete tõendite korral eriti kiiresti. Uue vanglahoone ehitus on aga pikk, mitmeid aastaid nõudev protsess. Seega on riikides, kus kuritegevus kasvab kiiresti, tõepoolest olukordi, kus vanglakohti on vaja palju kiiremini, kui uusi vanglaid jõutakse ehitada. Eestis võttis viimase Tallinna vangla ehitus aega ligi kümme aastat," ütleb Pakosta.

Pakosta sõnul peab ta Läänemetsa poolt kohatuks Eesti maine mängu toomist.

"Eesti maine riigina on hoopis väga hea, meil on vähe kuritegevust ja ka kinnipeetavate arv jätkuvalt langeb. Me oleme väga turvaline riik, meie moodsatest vanglatest pole mitte keegi plehku pannud ja me juba täna valvame siin rahvusvaheliste sõjakurjategijate üle ja see on meie mainet rahvusvaheliselt ainult parandanud. Meil on maailma üks parimaid justiitskorrektsiooni süsteeme. Rääkida asjatundlike ja väga hea taustaga ametnike töö tulemusel mingist maine kaotamisest on kõiki neid inimesi ja nende oskusi alahindav. Maailmas hinnatakse ikkagi oma ala meistreid, meie moodsaid ja üliturvalisi vanglaid just seepärast, et me suudame pakkuda täiesti tipptasemel turvalisust."

Pakosta sõnul on alternatiiv maksta miljoneid tühja Eesti maksumaksjate taskust.

"Ma pole kindel, et inimesi rõõmustab mõte maksta miljoneid eurosid makse tühjalt seisva maja kütmiseks ja tuulutamiseks. Veel vähem rõõmustaks aga maksumaksjat olukord, kus vanglapinnast loobumise tulemusena peame tulevikus olukorra muutumisel uuesti vanglaid ehitama hakkama ja leidma ning koolitama kümneid uusi kogemuseta ametnikke," lisas ta.