Autoettevõtete liidu mure bussijuhtidele kehtestatud keelenõuete järgimise võimalikkuse pärast on arusaadav ja peegeldab keerulist olukorda, mis selle sektori tööturul valitseb. Peame siiski meeles pidama, et keelenõuded konkreetsete ametite esindajatele on kehtestatud tulenevalt ameti eripäradest. Ettepaneku sisu kaaludes peaks täpsemalt läbi mõtlema võimalikud meetmed, kuidas toetada ettevõtteid ja bussijuhte.

Bussijuhi igapäevane töö ei piirdu vaid ohutu ja oskusliku sõidukijuhtimisega. Bussijuhtide töö puhul on oluline, et nende suhtlus reisijatega toimuks vajalikus mahus ja bussijuht oskaks reisijat oma kohustuste piires abistada.

Keelenõuete leevendamine võib viia teenuse kvaliteedi languseni, mille tagajärjel seisavad reisijad silmitsi reaalsete probleemidega. Piltlikult öeldes on mõeldamatu, et bussijuht ei oska vajadusel reisijale riigikeeles selgitada, kuidas konkreetse bussiliini marsruut kulgeb või mis kellast soovitud peatusse kohale jõutakse.

Peame nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasemel tagama, et bussiliiklus üle Eesti toimiks hästi ja oleks keskkonnasäästlik ning et teenus oleks reisija jaoks mugav, kvaliteetne ja ohutu. Kui ettevõtetel on probleeme bussijuhtide palkamisega, siis tekib risk, et ei suudeta kvaliteetset teenust jätkuvalt osutada tellitud mahus.

Autoettevõtete liidu murele peab lahenduse leidma ilma järeleandmisteta teenuse kvaliteedi ja keelenõuete osas ning riigi ressursside parima sihitud kasutamise abil.

Keeleamet analüüsib võimalikke lahendusi, kuid olen seisukohal, et alustama peaksime juba praegustele bussijuhtidele keeletoe pakkumisega. Kavatsen arutada vastutavate ministritega võimalikke variante, näiteks integratsiooni sihtasutuse poolt bussijuhtidele sihitud keelekursuste läbiviimise võimalusi.