"Tööjõupuuduse ja kliendisuhtluse digitaliseerimise tingimustes on põhjendatud bussijuhtide keelenõuete leevendamine," kirjutab liidu tegevjuht Kersten Kattai juuli lõpus tehtud haridus- ja teadusminsiteeriumile saadetud pöördumises. 

Praegu on bussijuhtidele kehtestatud keelenõue B1 tasemel. Taksoveos, nii äpitaksodel kui ka niinimetatud klassikalise takso puhul, on samuti B1 taseme keelenõue olemas, kuid taksoveo teenindajakaardi väljastamisel taotleja eesti keele oskusi ei kontrollita. 

"Keeleamet saab nende keeleoskust aga kontrollida alles siis, kui ametile laekub kaebus," selgitas keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.

Tihti tehakse Tallinna munitsipaalpolitsei ameti abil kindlaks taksojuhi kontaktandmed ning juht kutsutakse keelekontrolli.

"Pole harvad juhtumid, kus selline juht teatab, et ta ei ole tegelikult taksojuht, tegemist oli juhusliku sõiduga," nentis Tomusk keelekontrolli kohta.

Autoettevõtete liit soovib, et sama tegevusala firmasid koheldaks võrdselt. Pöördumises tehakse ettepanek, et A2 keelenõue ja kontroll tuleks kehtestada kogu sõitjateveo sektorile – nii bussijuhtidele, taksojuhtidele (sealhulgas äpitaksodele) ja riigisisestele klientidega vahetult suhtlevatele laeva-, rongi- ja lennuteenindajatele.

"Ühistranspordi arendamise ja tihendamise plaanide tõttu ei kao vajadus bussijuhtide järele, see hoopis suureneb," põhjendab Kattai pöördumises.

Bussijuhtidest kaks kolmandikku on praegu liidu teatel vanemad kui 55-aastased. SA Kutsekoda OSKA transpordivaldkonna tööjõu prognoosi kohaselt vahetub järgmise 10 aasta jooksul kaks kolmandikku bussijuhtidest. 

OSKA uuringus tehti samuti ettepanek lihtsustada bussijuhtide keelenõudeid: "Linnaliini bussijuhid peavad reisijatega suhtlema haruharva, mistõttu B1-tasemel keeleoskus ei ole vajalik ning piisaks A2-tasemest. See võimaldaks vähese keeleoskusega ja alles keelt omandavatel inimestel siin tööle asuda ja seeläbi bussijuhtide puudust vähendada."

Kattai selgitab pöördumises, et viimaste aastate jooksul on oluliselt suurenenud digivahendite ja platvormide kasutamine bussides, mistõttu bussijuhtidel on vaja sõitjatega vähem suhelda. Seetõttu ei ole nii kõrge keeletaseme nõue liidu arust põhjendatud, eriti, kui käimasolevad arendustegevused ühistranspordi mugavamaks muutmisel on samuti suunatud digilahenduste arendamisele.

"Arutelu bussijuhtide keeleoskuse nõude üle on igati tervitatav, kuid seda, kas keelenõude alandamine B1-tasemelt A2-tasemele on otstarbekas, ei oska ma hetkel kommenteerida," vastas Tomusk liidu pöördumisele.

Tomusk tõi välja, et bussijuhtide keeleoskus peab olema piisavalt heal tasemel eestikeelsete liiklusmärkide ja teiste teemärgistuste mõistmiseks. Samuti peab juht oskama ohu korral sõitjaid eesti keeles teavitada ja juhendada. 

"Keelenõude alandamise arvestatava alternatiivina võiks kaaluda ka nõuetele mittevastavate bussijuhtide keeleoskuse parandamist," kirjutas Tomusk. Sellist teed mindi näiteks haridustöötajate puhul. 

Autoettevõtete liit on ka vastu lahendusele, et tööandjad peaks olema kohustatud tegema töötaja värbamisel keelenõude kontrolli. 

"Taksonduse valdkonnas see lahendus ei sobi juba ainuüksi selle tõttu, et valdav osa taksojuhtidest tegutsevad eraettevõtjatena ja seega peaksid nad justkui ise enda üle järelevalvet teostama," ütles Kattai.

Järelevalve iseenda üle ei saa reaalselt toimida ning tekitaks liidu sõnul ebavõrdse keelenõuete olukorra.

Autoettevõtete liitu kuuluvad suured bussiettevõtted ja vedajad, nagu näiteks Tallinna Linnatransport, Hansabuss, GoBus jt.