"Riigi- ja munitsipaalkoolides võõrkeeles õpetavatel õpetajatel on alates 1. augustist keelenõue B2 ja nendega ei saa töölepingut sõlmida, kui nende keeleoskus ei vasta nõudele B2. Üleminekusäte kehtib nendele, kellel on juba keeleoskus tasemel B1 ja kes on käinud õppimas ja sooritamas B2 eksamit, aga pole seda täna veel sooritanud, aga kellel on lähima aasta jooksul tõenäosus B2 taseme eksam sooritada, nendega on võimalik tähtajaline, üheaastane tööleping sõlmida, mis enam ei pikene pärast 1. augustit 2025," ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) valitsuse pressikonverentsil.

Ehkki valitsus pikendas oma määruse sätet nii riigi- kui munitsipaalkoolidele, otsustas valitsus, et riigikoolidele seda ei rakendata, rõhutas Kallas.

"Riigikoolides – põhikoolides ja gümnaasiumides – me omanikuna, koolipidajana, oleme teinud otsuse, et me seda üleminekusätet riigikoolides ei rakenda ehk siis riigikoolides peavad kõik õpetajad vähemalt B2-tasemel eesti keelt valdama. Ainsaks erandiks saavad olla ainult need õpetajad, kellel viimasel eksamil jäi lävendist mõnikümmend punkti puudu ja kellel on kindel plaan see eksam [veel] sügisel ära teha," lisas minister.

Küll aga loobus valitsus nõudmast B2-tasemel eesti keele oskust rahvusvahelistes koolides võõrkeeles õpetavatele õpetajatele.

"Pikk arutelu rahvusvaheliste koolidega ja ka Euroopa Liidu õiguse analüüs näitas meile, et B2-tasemel keeleoskuse nõue ei ole Euroopa Liidu õiguses kehtiv, kuna nendel õpetajatel oma töös eesti keelt kasutada vaja ei ole. Seetõttu muutsime määruses nende õpetajate suhtes kehtivat nõuet tasemele B1, mis ühtib Eesti pikaajalise elaniku keelenõuetega. Rahvusvaheliste koolide õpetajatel on aega oma keeleoskus viia B1-tasemele aastaks 2026," selgitas Kallas.

Lisaks otsustas valitsus ka selle, et kuna kõik lasteaiarühmad peavad sügisel alustama õpet eesti keeles, aga tänaseni ei olnud reguleeritud lasteaia abiõpetajate keelenõudeid, siis uues määruses nõutakse ka neilt B2-tasemel eesti keele oskust. "Kuna B2-tasemel keeleoskuse omandamiseks on vaja kaks aastat õppeaega, siis selle ka andsime. Nii et alates 1. septembrist 2026 kõikide lasteaedade kõik abiõpetajad peavad oskama eesti keelt vähemalt tasemel B2," märkis minister.

Samuti täpsustas ja täiendas valitsus loetelu haridussektoris töötavatest tugispetsialistidest ja nendele kehtivatest keelenõuetest. Kui seni olid keelenõuded kehtestatud ainult eripedagoogidele ja psühholoogidele, aga koolis töötavad ka sotsiaalpedagoogid ja logopeedid, siis nüüd jõustub kõikidele tugispetsialistidele keelenõue C1 juhul, kui nad töötavad eesti keeles ja osutavad teenust eesti keeles. "Kui nad osutavad teenust mingis muus keeles, peavad nad eesti keelt oskama tasemel B2 ja ka nendel need keelenõuded rakenduvad 1. septembrist 2026, et anda neile aega enda keelenõuetega vastavusse viimiseks," rääkis Kallas.

Valitsus otsustas ka, et B2-tasemel keeleoskus peab olema ka tervishoiuteenuseid osutaval füsioterapeudil, ämmaemandal ja õel ning samuti ka turvatöötajatel. Seni neile keeleoskust sellisel tasemel ei olnud kehtestatud.

Kallas rääkis ka, et ministeeriumile laekunud info kohaselt on ettevalmistused eestikeelsele õppele üleminekuks koolides ja lasteaedades tehtud, kuid ministeerium on ka arutanud, kuidas õpetajaid üleminekul toetada.

Isamaa kritiseeris leevendusplaani

Opositsiooniline erakond Isamaa saatis juba enne valitsuse otsust välja pressiteate, milles pikaaegne haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kritiseeris valitsuse oodatavat otsust.

"See, et uue valitsuse esimeseks otsuseks on kavandatud kvalifikatsiooninõuete lahjendamine eestikeelsele õppele üleminevate koolide õpetajatele, on halb üllatus," kommenteeris Lukas. "Isamaa pöördub valitsuse poole, et see sellist ajaloolist viga ei teeks," lisas ta.

Lukase sõnul kehtestas [Isamaa tollase esimehe] Mart Laari teine valitsus juba aastatuhandevahetusel õpetajate keelenõuded nii, et õpetajad, kes õpetavad mõnes muus keeles kui eesti keel, peavad oskama eesti keelt kesktasemel. Ning 2008. aastal, kui Isamaa oli uuesti valitsuse keelepoliitika suunaja, korrati vastavas valitsuse määruses selliste õpetajate kesktaseme keelenõuet ning täpsustati seda tasemele B2.

"Niisiis on kõik vene koolides õpetavad õpetajad teadnud juba 24 aastat, et peavad ametis jätkamiseks eesti keelt oskama kesktasemel ning juba 16 aastat, et see konkreetne eksam, mis sooritada tuleb, on B2-taseme eksam. Öelda, et see on uudis, mis sai teatavaks alles 2022. aasta lõpus, kui jällegi Isamaa algatusel seadustati täielik üleminek eestikeelsele õppele, on vale," leidis Lukas.

"Selle asemel, et tunnustada neid õpetajaid ja koolide juhtkondi, kes on olnud püüdlikud ja nõudlikud, teeb valitsus järeleandmisi neile, kes ei ole siiani pidanud riigikeele korralikul tasemel omandamist vajalikuks. See on ebaõiglane ja lugupidamatu nende suhtes, kes on olnud püüdlikud, ja koolijuhtide suhtes, kes on olnud nõudlikumad kui ehk mõni teine. Valitsuse vastutulelikkus neile, kes süstemaatiliselt riiklikke nõudeid ei täida, vähendab eestikeelsele õppele ülemineku ja terve Eesti riigi tõsiseltvõetavust muukeelse elanikkonna hulgas," võttis Lukas Isamaa seisukoha kokku.

Ligi: Isamaa pole ise valitsuse olles üleminekuks praktilisi samme astunud

Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) lükkas valitsuse pressikonverentsil Isamaa kriitika tagasi, öeldes, et erakond, kelle käes on viimasest paarikümnest aastast umbes pool aega olnud haridust kureeriv portfell, ei ole ise eestikeelseks üleminekuks piisavalt teinud.

"Selle teema poliitikasse toojana ja ka vastava komisjoni järelevalvajana ma julgeks öelda ja võin kinnitada, et meil on seda üleminekuperioodi olnud veerand sajandit ja selle aja jooksul ei ole kõige suurema kriitiku Urmas Reinsalu erakond (Isamaa – toim.), kes on enamasti seda portfelli hoidnud, tegelikult teinud praktilisi samme, et koolid läheksid vene keelelt üle eesti keelele," tõdes Ligi.

"Olen selle koha pealt läbi vaadanud kõik riigikogu stenogrammid, leidsin sealt Isamaa haridusministri – vabandust ta ei olnud tol hetkel, aga pool aega on see portfell olnud nende käes – kinnituse, et eesti keelele ei ole kavas koole üle viia, see oli 2002. Ja 2017, kui me selle teemaga tulime jõuliselt välja, siis polnud mingeid jälgi, et sellega oleks tegelikult tegeldud, välja arvatud loomulikult erialaringkonnad, siis ütles seesama Isamaa erakond, et eesti keel peab olema vabatahtlik," jätkas Ligi.

"Andke Kristinale andeks, aga paraku on neid üleminekuperioode praktikas vaja, kui tegelikult pole varem julgetud tegutseda," lõpetas Ligi oma kaitsekõne.