"Kui eestikeelset teavet ei tagata, on tegemist keeleseaduse ja tarbijakaitseseaduse nõuete rikkumisega," kirjutas keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk eelmisel nädalal Bolti tegevjuhile Markus Villigule saadetud kirjas. 

1. augustil pöördus üks inimene Bolti poole kaebusega seoses firma autode ja tõukside parkimisega Viimsis. Oma eestikeelsele kirjale sai ta vastuse Boltilt inglise keeles. Pärast seda võttis inimene ühendust keeleametiga. 

Keeleseadus sätestab, et kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele. Tarbijakaitseseadus näeb ette, et tarbijale antav teave peab olema eesti keeles, kui tarbija ei ole nõustunud selle esitamisega mõnes muus keeles.

Tomuski sõnul selliseid kaebuseid Bolti kohta aeg-ajalt on. Näiteks juunis kaebas Bolt Foodi kullerteenuse klient, et eesti keeles esitatud tellimuse kohta tuli mobiiliäpist ingliskeelne vastus ilma eestikeelse tõlketa.

"Hea küsimus, ma ei oska sellele vastata," ütles Markus Villig probleemi kohta ERR-ile. 

"Meie klienditugi on üles seatud 45 riigis selliselt, et igas riigis saab kohalikus keeles vastuseid," vastas Bolti kommunikatsioonijuht Liisi Maria Aleksius. Ta kinnitas, et Bolti klientide e-kirjadele vastatakse selles keeles, milles inimene on neile kirjutanud. 

"Tegemist on meiepoolse veaga ja uurime, mis läks sisemiselt valesti, et kirjale vastas inglise keelt rääkiv klienditoe töötaja," edastas Aleksius.

Viimastel aastatel on välistööjõu osakaal Eestis tuntavalt kasvanud, ent eesti keele oskust pole sellega vajalikul tasemel kaasa tulnud.

Näiteks nõuab seadus praegu taksojuhtidelt B1 tasemel eesti keele valdamist. Suur osa Bolti juhte sellele nõudele ei vasta. Selle aasta maikuus leidis ettevõte, et taksojuhid ei peagi eesti keelt valdama, kuid nüüd nõuab Bolt siiski, et juhid keeleoskust tõendaksid. Bolti valitsussuhete juhi Henri Arrase sõnul pole platvormitöötajate eesti keele mitteoskamine probleem, sest kuus saadakse sel teemal üksikuid kaebusi.