Tallinna kiirabi andis teisipäeval teada, et alates kella 14 oli kiirabi töö Tallinnas tugevalt häiritud, mis oli kiirabi väitel tingitud PERH-i vähenenud võimekusest patsiente kiirabilt vastu võtta. Hinnanguliselt kolmandik Tallinna linna teenindavatest kiirabibrigaadidest jäid järjekorda ootele ega saanud ka järgmistele vastuvõttudele välja sõita.

PERH-i EMO ülemarst ja keskuse juhataja Vassili Novak ütles ERR-ile, et raskeid olukordi ei saa alati prognoosida ega ennetavalt lisaressurssi planeerida. Teisipäeval toimunu kohta märkis ta, et kindlasti ei olnud PERH-i võimekus vähenenud.

"Võimekus oli tavapärane ja me tegutsesime maksimumil, kogu valvemeeskond, mis on haiglas, on praktiliselt hommikust saadik hilisõhtuni kogu aeg maksimaalselt töötanud selleks, et teenindada kõiki haigeid, kes on ise tulnud ja kiirabiga saabunud," ütles ta ja lisas, et eelisjärjekorras olid need haiged, kes vajasid kiiret abi.

Tema sõnul polnud probleem kindlasti selles, et rohkem arste olnuks haiguslehel või olnuks töögraafik tavatu.

"Valvemeeskond oli täiesti komplekteeritud, graafikujärgselt kõik olid tööl ja tegutsesid igaüks oma postil. Mis meid piirab teatud määral, on raamikohtade arv. Miks üldse kiirabi jääb kiirabilüüsis ehk meie garaažis ootama haige üleandmist, on see, et see haige vajab raamikohta. Ja kui meil kõik raamid on ühel või teisel põhjusel hõivatud, peab paratamatult uus patsient, kes on kiirabiga saabunud, teatud aja ootama, kuni selle see raamikoht vabaneb ja siis me saame üle võtta," kirjeldas Novak.

Aasta jooksul on teisipäevaga sarnaseid päevi tema sõnul paarikümne ringis ehk paar korda kuus. Juhtunut pressikonverentsil selgitades rääkis Novak, et selline olukord on ebanormaalne ja ükski patsient peaks kiirabiautos haiglasse pääsemist ootama, aga paraku tuleb selliseid päevi ette ja lühiajalisemad kiirabijärjekorrad on igapäevased.

Novaki sõnul on PERH-i EMO ajaloos olnud isegi järjekord, mille puhul tuli üle kuue tunni kiirabiautos oodata ja see on selgelt ebanormaalne.

"Viis-kuus aastat tagasi selliseid olukordi praktiliselt ei olnud või oli üksikud juhud aastas," tõdes ta. "Umbes sellest ajast see on järjest eskaleerunud."

Novaki sõnul on põhjuseks mitmed asjaolud, nagu elanikkonna vananemine, elanike koondumine Tallinna piirkonda, aga ka see, et inimestel ei pruugi olla piisavalt võimalust esmatasandi meditsiini kasutada. Lisaks napib ressurssi ka õendushoolduses ja järelravis ning kui vanur vajab kiiresti hooldekodukohta, ei pruugi pere seda nii ruttu leida, mis omakorda mõjutab haigla aktiivraviosakonna toimimist.

Määruse kohaselt peab kiirabi kiireloomulise probleemiga patsiendile andma abi 15 minutiga ja tavaline patsient peab olema võetud vastu poole tunni jooksul.

Kõik, kes teisipäeval kiiret abi vajasid, Novaki kinnitusel seda ka said ja patsientidele ohtu ei tekkinud. Insuldi- ja infarktijuhtude tarbeks on intensiivravisaalis alati koht reserveeritud, sest muidu kaotaks inimene töövõime või lausa elu.

Kaheksa rasket traumat korraga on tema sõnul siiski erakordne ja august on ka puhkuste aeg.

"Tõesti hetkel pean tunnistama, et meil [töötajaid] juurde kutsuda puhkuselt väga palju võimalusi ei olnud, aga kuna me suutsime tagada, et kiireloomulise probleemiga on kõik patsiendid saanud kiiresti abi, ülejäänud, kes võisid oodata, võtsime esimesel võimalusel ja õhtuks oli situatsioon juba lõplikult lahendatud, siis ma ei näe, et selle järele oli suur vajadus," lisas Novak.

Kui olnuks näha, et olukord halveneb veelgi, järjekord aina kasvab ja olemasolevast ressursist ei piisanuks kiireloomulist abi vajavate haigete aitamiseks, oleks Novaki kinnitusel loomulikult aktiveeritud kriisiplaan.

See näeb ette, et masskannatuse olukorras kutsutakse tööle kogu haigla personal, kuid selleks peavad olema teatud näidustused. Selle otsuse saab teha spetsiaalne kriisi lahendamise staap.

Siiski tunnistas PERH-i EMO juht, et tulevikus on vaja muudatusi teha. Ta rääkis, et kui tahta valvemeeskondi suurendada, tekib küsimus, kust see ressurss võetakse.

"Meil tööturul ei olegi väga palju meedikuid, kes on tööotsingul. Selleks, et täita oma avatud ametikohad, peame juba pingutama," lausus ta.

Novak lisas, et meeskonna suurendamine tähendab ka vajadust tervisekassa suurema finantseerimise järele ja on küsitav, kas see on nii kiiresti võimalik. Ka raamikohtade osas on samad kitsaskohad: EMO on ehitatud aastal 2009 ja praegu raame neis ruumides ei jätku.

"Kas on võimalik kiiresti tekitada PERH-i EMO 2 – tõenäoliselt mitte. Aga mõtleme plaane, teeme pakkumised ja tundub, et peame täiendavalt arutama ja mingisugused otsused vastu võtma, kuidas tulevikus vähendada selliseid olukordi," ütles Novak.