Kaos Kurski rindel toidab Vene inforuumis levivaid kuulujutte
Ukraina alustas Kurski oblastis pealetungi ning praegu pole täpselt selge, kes juhib piirkonnas Vene vägesid. Ebaselgus tekitab spekulatsioone ning meedias levivad väited, et Vladimir Putin määras Kurskis vägesid juhtima oma endise ihukaitsja ja kõrge ametniku Aleksei Djumini.
Putin nõuab, et Vene väed lööksid ukrainlased Kurskist välja. Samas Ukraina armee jätkab pealetungi, Vene väed pole suutnud rinnet stabiliseerida. Isegi Vene sõjablogijad räägivad peataolekust ja kaosest rindel.
Sõjablogijad levitavad nüüd veel väiteid, et Putin määras Kurskisse vägesid juhtima Aleksei Djumini. See tähendab, et Vene vägesid juhiks Kurskis suhteliselt tundmatu tsiviilametnik.
Djuminit samas peetakse Putini üheks lähimaks liitlaseks ja ka võimalikuks ametijärglaseks. Djumin on ka Putini üks kaaslasi, kes mängib temaga koos jäähokit. Mais määras Putin oma abi ja endise ihukaitsja Djumini riiginõukogu juhiks. Seega, tegemist on tähtsa mehega, kes omab Kremlis suurt mõjuvõimu.
Tema roll Kurskis tekitab nüüd küsimusi. Kõigepealt hakkas üks Vene Telegrami kanal väitma, et Djumin vastutab Kurskis tegutsevate Vene julgeolekujõudude "koordineerimise" eest. Need väited korjasid üles teised Telegrami kanalid ja seejärel hakkas Djumini väidetav roll Kurskis kasvama.
Rybar, kes on Venemaa üks olulisemaid sõjablogijaid, nimetas Djuminit suurte volitustega kõrgeks ametnikuks. Venemaa riigimeedia propagandist ja sõjakorrespondent Aleksandr Sladkov väitis, et Djumin määrati põhjarinde juhiks. Kurski oblastit esindav duumasaadik Nikolai Ivanov seletas aga, et Djumin juhatab terroritõrje operatsiooni. Kremli žargoonis ongi praegu Kurskis toimuv sõjaline tegevus hoopis terroritõrje operatsioon.
Samas ükski ametlik allikas pole kinnitanud, et Putin määras Djumini vägesid juhtima. Portaal Meduza kirjutab, et Djumini ümber käivad spekulatsioonid võivad olla osa infooperatsioonist, mille on korraldanud Djumin ise.
Djumin oli varem ka pikka aega Tula oblasti kuberner. Sel ajal levisid meedias väited, et temast võib saada järgmine kaitseminister. Selle asemel sai ta Putini nõunikuks. Telegrami kanalid aga teatavad endiselt, et Djumin suurendab Kremlis oma mõjuvõimu ning teda nimetatakse ka Venemaa varikaitseministriks. Sellise tiitliga on pärjatud ka teisi Putini õukonnaliikmeid, kes ei saanud viimaste ümberkorralduste käigus soovitud ametikohta.
Meduza kirjutab, et tõenäoliselt levitavad nüüd need "variministrid" ja nende liitlased erinevaid kuulujutte. Venemaa "terrorismivastast operatsiooni" Kurski oblastis juhib aga hoopis Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) ning on võimalik, et Djumin töötab seal pigem tšekistide heaks.
Toimetaja: Karl Kivil