Norra krooni järsk langus on olnud nii dramaatiline, et endine valitsusminister tegi hiljuti radikaalse ettepaneku — siduda kroon euroga.

"Ma olen avatud sellele arutelule, ja krooni üsna dramaatiline nõrgenemine aja jooksul tähendab, et peame tõsiselt kaaluma oma võimalusi edaspidiseks," ütles endine keskkonnaminister ja opositsioonilise liberaalide partei seadusandja Sveinung Rotevatn Financial Timesile.

Kuigi Rotevatn tunnistas, et vahetuskursi fikseerimisel on puudusi, on need drastilised ajad valuutale, mis on olnud tänavu kümne enim kaubeldud valuuta seas kõige halvemini toimiv.

Norra kroon on hetkel USA dollari ja euro suhtes lähedal rekordmadalatele tasemetele, välja arvatud pandeemia alguspäevadel nähtud dramaatilised langused.

Krooni nõrkus põhjustab Norra poliitikute ja ärimeeste seas rahutust, kuna ettevõtted on sunnitud tõstma importkaupade hindu. Samal ajal peab keskpank hoidma laenukulud kõrgel ajal, mil teistes riikides hakkavad intressimäärad langema.

"Krooni nõrkus muudab kõik kallimaks, kuna me impordime praktiliselt kõik tarbekaubad. See viib inflatsioonini, mis omakorda põhjustab kõrgeid intressimäärasid. Kaotajaks jääb Norra tarbija," ütles Rotevatn.

Rotevatni ettepanek kroon euroga siduda, mis tehti eelmisel nädalal intervjuus ajalehele Aftenposten, sai Oslos teistelt erakondadelt tagasihoidliku vastuvõtu. Küll aga leidis rohkem toetust tema ettepanek krooni komisjoni loomiseks, mis uuriks, mis Norra valuutaga juhtunud on, sealhulgas endiselt peaministrilt ja peamiselt opositsioonijuhilt Erna Solbergilt.

Valuuta järsk nõrgenemine ei ole probleem ainult Norras. Ka naaberriik Rootsi, mille kroon on viimastel aastatel samuti tugevalt pihta saanud, on viimasel ajal uuesti arutanud, kas peaks liituma euroga, et muuta oma valuuta stabiilsemaks.

Krooni nõrkus mängib olulist rolli ka Norra keskpanga neljapäevasel kohtumisel, kus majandusteadlased eeldavad, et intressimäärad jäetakse muutmata tasemele 4,5 protsenti.

Erinevalt Euroopa Keskpangast, Rootsi Riksbankist ja Šveitsi keskpangast ei ole Norra keskpank selles tsüklis veel intressimäärasid kärpinud.

"See on olnud mõistatus ja sellele pole ühtset selgitust," ütles Nordea panga peamine majandusteadlane Norras Kjetil Olsen krooni languse kohta.

"Valuutaturgudel on Norra kroon olnud nagu anomaalia, ei liha ega kala," ütles Bannockburn Global Forex peamine turustrateeg Marc Chandler, lisades, et kauplejad kurdavad likviidsuse puudumise üle, et tõeliselt konkureerida peamiste globaalsete valuutadega. Vaatamata oma rikkusele on Norra väike majandus, millel on vähe varasid, mida välismaalased saaksid osta, mis viib kõrgema volatiilsuseni eriti turu ebakindluse ajal.

Norra krooni esimene langus langes kokku järsu naftahinna langusega 2014. aastal, mis on Norra jaoks oluline, kuna see on Lääne-Euroopa juhtiv naftatootja.

Teine suur muutus toimus 2022. aastal, kui USA Föderaalreserv hakkas oma peamist intressimäära tõstma kiiremini kui Norra, suurendades intressimäärade erinevust, mida valuutakauplejad tähelepanelikult jälgivad.

Turgudel ennustatakse, et Norges Bank teeb sel aastal vaid ühe intressikärpe, mis muudab selle üheks kõige agressiivsemaks lääne keskpangaks koos Austraaliaga, märgib Chandler.

Kuigi Norra alusinflatsioon saavutas reedel avaldatud andmetes kaheaastase madalpunkti, oli see juulis siiski 3,3 protsenti, mis on oluliselt üle Norges Banki 2-protsendilise sihttaseme ja oluliselt kõrgem kui USA-s ja mujal Euroopas.

Olseni sõnul on valuuta nõrkus keskpanga jaoks otsustav, kusjuures on väike võimalus, et intressimäärasid võidakse isegi tõsta, kui kroon veelgi nõrgeneb. "See on loomulik, sest sellel on mõju inflatsioonile ja palgakasvule – rahapoliitika on selle spiraali peatamiseks Norras rohkem vajalik kui teistes riikides. Meie ja Norges Bank näeme majandusnäitajate vähest tõusu ja inflatsiooni püsivalt kõrgel tasemel. Seega pole vaja intressimäärasid langetada," lisas ta.