Terviseamet ei kiirusta teisipäevasele kiirabikriisile hinnangut andma
Terviseamet ei oska veel öelda, miks ei suunatud teisipäeval, kui Tallinna Kiirabi töö oli Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) tekkinud tundidepikkuse ootejärjekorra tõttu häiritud, rohkem haigeid teistesse haiglatesse ja kogub hinnangu andmiseks lisainfot. Lääne- ja Ida-Tallinna keskhaigla kinnitusel ei keeldunud nemad ühegi lisahaige vastuvõtmisest.
Tallinna kiirabi töö oli teisipäeval tugevalt häiritud, kuna Põhja-Eesti regionaalhaiglas vähenes võimekus patsiente vastu võtta, mis tulenes haigla kinnitusel korraga ravile saabunud kaheksa raske trauma ning puhkuste aja kokkusattumisest.
Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) juhatuse liige-ravijuht prof Vallo Volke ütles ERR-ile, et teisipäeval soovis PERH suunata neile kaks patsienti, kes LTKH profiiliga sobisid ning mõlemad võeti vastu.
Volke sõnul on koostöö piirkonna haiglate vahel väga hea ja vabade kohtade olemasolul on LTKH alati patsiendid vastu võtnud.
"On sõlmitud kindlad kokkulepped, millistel juhtudel patsient teise haiglasse suunatakse, näiteks LTKH teeb südameinfarktiga patsientide puhul koostööd Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Ida-Tallinna keskhaiglaga. Erandjuhtudel, näiteks haigla või osakonna ületäitumisel, lepitakse konkreetse patsiendi suunamine teise haiglasse eraldi kokku," lisas Volke.
Ida-Tallinna keskhaigla kommunikatsiooni- ja turundusjuht Inge Suder lausus, et ka nende haiglasse suunati PERH-ist teisipäevase kriisi ajal kaks kiirabi, kuid sellised juhtumid on peaaegu igapäevased. "See on tavapärane praktika, et helistatakse ja vastavalt valvearstid omavahel või kiirabi koordineerivad," selgitas ta ja kinnitas samuti, et koostöö toimib.
Teisipäeval seisis 30 protsenti pealinna kiirabiressursist PERH-i vähenenud vastuvõtuvõimekuse tõttu viis tundi. ERR uuris terviseametilt, miks ei saadetud PERH-ist teistesse haiglatesse rohkem patsiente ja kas tegu oli suurhaigla enda otsusega.
Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ütles, et nad on selliste teavituste korral alati teinud koostööd Tallinna Kiirabi ja haiglatega, et leida lahendusi olukorra leevendamiseks.
"Koostöö haiglate vahel on kindlasti oluline järjekordade vältimiseks, kuid senini ei ole olnud selliseid olukordi, kus oleks tekkinud oht elutähtsa teenuse katkemiseks. Konkreetse juhtumi kohta kogume hetkel veel lisainfot ja alles seejärel saame teha järeldused ja anda ka hinnangu tekkinud olukorrale," lisas Friedemann.
Friedemanni sõnul võib selliste olukordade tekkimise taga olla mitmeid tegureid, sealhulgas haiglate erinevad prioriteedid ja töökorraldus.
Kiirabibrigaadi juht otsustab, kuhu patsient viia, lähtudes patsiendi haigusest, kuid Tallinnas ja Harjumaal on lisaks paika pandud ka piirkondlik jaotus. See tähendab, et näiteks Lasnamäe ja Ida-Tallinna piirkonna patsiendid suunatakse sagedamini Ida-Tallinna keskhaiglasse ning Mustamäe ja Nõmme patsiendid Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
"Spetsiifiliste juhtumite, nagu raskete trauma-, südame- või neuroloogiliste juhtumite puhul suunatakse patsiendid PERH-i, kuna seal on vajalikud spetsialiseeritud osakonnad ja ressursid," selgitas Friedemann.
Friedemanni sõnul ei ole haiglal õigust keelduda ravi vajavat patsienti vastu võtmast ning samuti on nad kohustatud vastu võtma kiirabiga saabunud abivajaja.
"Terviseametil ei ole pädevust sekkuda haiglate kliinilistesse otsustesse tavaolukorras, sest ametil pole meditsiinilist personali, kes hindaks patsiendi tervislikku seisundit ja seda, kas teda kannatab transportida teise haiglasse. Kui aga tekib olukord, kus on oht hädaolukorraks või on juba hädaolukord, saab terviseamet võtta juhtimise üle ja rakendada sundi, et tagada elutähtsa teenuse toimepidevus," lisas terviseameti esindaja.
Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas rääkis kolmapäevasel pressikonverentsil, et olukorda võiks paraneda, kui ametisse pandaks koordinaator, kes dirigendina patsiente haiglate vahel jagaks. Friedemanni sõnul väärib mõte kaalumist, kuid kas see aitaks ressursse võimalikult tõhusalt ja patsientide vajadustele vastavalt jagada, vähendades samal ajal haiglate ülekoormuse riski, peab näitama edasine olukorra analüüs.
Inge Suder ITK-st märkis, et probleemidele on oluline tähelepanu juhtida, kuid teisipäevase intsidendi asjus oli natuke tegu ka ülevõimendusega, kuna tegu oli paljuski asjade kokkulangevusega.
PERH-i EMO ülemarst ja keskuse juhataja Vassili Novak ütles kolmapäeval, et PERH-i võimekus ei olnud teisipäeval vähenenud ning kõik, kes teisipäeval kiiret abi vajasid, seda ka said. Kaheksa rasket traumat korraga on tema sõnul siiski erakordne ja august on ka puhkuste aeg.
Toimetaja: Karin Koppel