The Telegraphi poolt nähtud kohtudokumentide kohaselt väidab Fridman, et ta kannatas püsivaid kahjusid, kuna Luksemburg rakendas tema suhtes Euroopa Liidu sanktsioone, mida ta peab põhjendamatuks. Fridman väidab, et Luksemburg osales meelevaldses nõiajahis, sihtides jõukaid Vene ärimehi, kellel on investeeringuid EL-is.

Fridman süüdistab Luksemburgi ka selles, et see kaalub tema külmutatud varade kasutamist Ukraina ülesehitamise rahastamiseks pärast sõda.

Fridman nõuab kompensatsiooni oma investeeringute turuväärtuse eest enne nende külmutamist.

Blair, kes sai advokaadiks 1976. aastal, ja tema advokaadibüroo Omnia Strategy on üks Fridmani palgatud esindajatest.

Fridman on Alfa Groupi, Venemaa suurima erapanga asutaja ja peamine aktsionär.

Suurem osa Fridmani varadest ja investeeringutest hallatakse Luksemburgis registreeritud ettevõtete kaudu. See hõlmab LetterOne'i, investeerimisfirmat, millele kuulub tervise- ja heaolukaupluste jaemüügikett Holland & Barrett. Väidetavalt kandis varahaldur sanktsioonide tagajärjel 6,5 miljonit dollarit kahju.

Luksemburgi valitsus kinnitas, et Fridman on algatanud riigi vastu arbitraažimenetluse. "Valitsus analüüsib praegu nõuet ja järgmisi samme koos oma õigusnõustajatega," ütles valitsuse pressiesindaja.

Fridman on palunud, et õigusvaidlust arutataks Hongkongi Rahvusvahelises Arbitraažikeskuses.

See järgneb EL-i kohtu aprillikuu otsusele, mille kohaselt Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid Fridmani ja tema kaasaktsionäri Petr Aveni suhtes tuleb tühistada, sest oligarhide toetus Venemaa sõjale Ukraina vastu pole piisavalt tõendatud.

Otsus kehtib ainult nende lisamisele EL-i sanktsioonide nimekirja ajavahemikus veebruar 2022 kuni märts 2023. Järgnevad sanktsioonid nende vastu on endiselt kohtumenetluste all.

Suurbritannia sanktsioneeris Fridmani 2022. aasta märtsis pärast Ukraina sissetungi, blokeerides juurdepääsu tema pangakontodele. See takistas tal maksmast kümneid tuhandeid naelu oma Londoni häärberi ülalpidamiskuludeks, mille ta ostis 65 miljoni naela eest 2016. aastal.

Fridman kolis Londonisse 2013. aastal pärast oma osaluse müümist naftahiius TNK-BP Venemaa riiklikule Rosneftile 55 miljardi dollari eest. Ta kolis Iisraeli vahetult enne Hamasi sissetungi eelmise aasta oktoobris ja oli sunnitud Moskvasse põgenema.

Fridmani advokaadid on varem öelnud, et tal ei ole kavatsust Ühendkuningriiki naasta.