Ringbomi sõnul võimaldavad mereseadus ja kahjunõuded üldiselt esitada hüvitusnõudeid ja hooletusest tingitud kahjud tuleks põhimõtteliselt hüvitada.

"Kuid praktikas teeb selle keeruliseks see, et kohe, kui liigutakse väljapoole EL-i, ei ole kohtute pädevuses ja võimalike kohtuotsuste täideviimises palju ette kokkulepitud. See sõltub suuresti sellest, millisest riigist ja ettevõtetest on juttu ning kui koostöövalmid nad on," ütles Ringbom. "Näiteks kui omanik on Hiina ettevõte, võib olla väga keeruline saavutada koostööd selles küsimuses."

South China Morning Post teatas esmaspäeval, et Hiina tunnistas, et Hiinale kuuluv kaubalaev Newnew Polar Bear kahjustas gaasitoru eelmisel oktoobril kogemata. Ajaleht viitas Hiina ametivõimudele, kuid ei täpsustanud allikaid.

Ametlikult ei ole Hiina asja tunnistanud.

Ringbom märkis, et protsessi edasiviimisel on oluline, kes või mis on lõppkokkuvõttes vastutav osapool. Põhimõtteliselt lasub vastutus laeva omanikul, kuid kui olukorda vaadata hübriidmõjutusoperatsioonina, võib vastutavaks pidada ka riike.

Ringbomi sõnul on sellised hüvitusvaidlused põhimõtteliselt tsiviilprotsessid.

Näiteks võiksid gaasifirmad nõuda hüvitisi ja esitada hagi. "Tõenäoliselt üritab kohalik gaasifirma asja algatada Soome või võib-olla Eesti kohtus. Siis on küsimus, kas vastaspool üldse kohale jõuab," nentis ta.

Ringbom märgib, et mereõiguses kehtivad sageli väga ranged tähtajad. Asi tuleks algatada sõltuvalt juhtumist aasta või hiljemalt paari aasta jooksul õnnetusest. Lisaks võib mereõigus hüvituskohustust kahjude osas oluliselt piirata. See tuleneb sellest, et meretransporti peetakse algselt suure riskiga tegevuseks.

Balticconnectori juhtumi ümber käib mitmesugune uurimine. Soome keskkriminaalpolitsei teatas viimati esmaspäeval, et nende uurimine jätkub ja et Soome ja Eesti ametivõimud on teinud koostööd Hiina ametivõimudega.

Juhtumi käsitlemisele avaldab mõju ka asjaolu, et toru kahjustumine ei toimunud Soome territoriaalvetes, vaid majandusvööndis. Hüvitusprotsessis ei tohiks Ringbomi sõnul sellel siiski suurt mõju olla.

Territoriaalveed on osa riigi territooriumist ja neile laieneb riigi suveräänsus. Majandusvööndis sõltub rannikuriigi pädevus olukorrast. Näiteks kalanduse osas on rannikuriigil majandusvetes pädevus, kuid laevanduse osas mitte eriti.

"On suur küsimärk, mil määral saab üldse Soome seadusi rakendada," ütles Ringbom.

Olukord oleks väga erinev, kui gaasitoru kahjustumist nähtaks keskkonnakahjuna. Sel juhul oleks rannikuriigil ehk Soomel asjas oluliselt suurem pädevus.

Kas juhtumit käsitletakse keskkonnaküsimusena, otsustab lõpuks kohus. "Ma ei ole kuulnud eriti palju jutte, et keskkonnamure oleks siin esmatähtis. Rohkem on see seotud turvalisuse ja võimaliku hüvitusega," ütles Ringbom.