Nord Streami ja Balticconnectori vigastamise tuules koondasid jõud 30 ajakirjanikku erinevatest väljaannetest üle Euroopa, sealhulgas Eesti Rahvusringhäälingust. Projekti koodnimeks sai "Russian Spy Ships" ja eesmärgiks on aru saada, mida teevad Vene päritolu poolmilitaarsed uurimislaevad Põhja- ja Läänemerel tegelikult.

"Boriss" on meremees, kes töötas seitse kuud Vene uurimislaeva Sibirjakov meeskonnas. "Impulsi saates rääkis mees varjunime all ja oma turvalisust ohtu seades salajastest allvee-operatsioonidest Läänemerel. Borissi vestlus Saksa ajakirjanikega toimus üksnes tingimusel, et ta identiteet jääb saladuseks. Intervjuu on osa suuremast rahvusvahelisest ajakirjanike koostööst, mis algas üheksa kuud tagasi.

"See on hüdrograafialaev ja selle põhitöö on kartograafia ehk merepõhja kaardistamine. See jälgib meresõiduteid, ütleme nii," rääkis Boriss Sibirjakovi tegevusest.

"See kaardistab Läänemere põhja, eriti kitsastes kohtades nagu väinad ja Läänemere suurima sadama lähedal asuvad piirkonnad, ma pean silmas Venemaa sadamaid nagu Peterburi ja Kaliningrad," selgitas Boriss.

Kui tsiviillaevad jätavad enda liikumisest jälje läbi AIS-signaalide, siis Vene uurimislaevadel on enamasti jälgimissüsteemid välja lülitatud ja need on seetõttu merel justkui nähtamatud. Seetõttu kasutas ajakirjanike uurimisrühm laeva liikumiste kaardistamisel n-ö tagaust ehk ilmaraportite süsteemi. Nimelt kehtib idanaabritel siiani nõukogude ajast pärit kord, et alused saadavad ilmateadet morsega, millele saavad ligi kõik, kes teavad õigeid raadiosagedusi.

"Kes pöörab tähelepanu ilmateadetele? Aga sõnumid võivad olla kodeeritud. Militaarsüsteemid kogu maailmas on kuulsad oma šifrite poolest. Eriline kõnepruuk, släng, mis iganes. Mingit infot saab edastada ka sellise ilmateatega," ütles Boriss.

"See on merenduses vana komme, kui kodubaasile ilmateateid saadetakse. Need on kolme kuni nelja minuti pikkused sõnumid, milles räägitakse ilmast. Näiteks tuule kiirus, vee soolsus ja temperatuur. Aga sõnumis sisaldub ka asukoht. Mis olulisemgi – laeva kiirus ja sihtpunkt," selgitas andmeajakirjanik Joris Heijkant.

Näiteks eelmise aasta 30. juunil saatis Sibirjakov ilmaraporti, millest saab teada, et laev seikles sel hetkel just Soome lahes. Ilmaraportitest selgub, et Sibirjakov oli ka Balticconnectori vahetus läheduses ja nii mitu päeva järjest.

"Balticconnector on väga huvitav juhtum. Õnnetusele eelnenud kuudel käis selle ümber vilgas tegevus. Midagi seal ilmselt tehti. Seegi näitab, et need laevad uurivad merepõhja, ilmselt tihtipeale meie infrastruktuuri ümbruses. Balticconnector oli selline juhtum, kus ilmselt niimoodi tegutseti. Paar kuud hiljem tuleb Newnew Polar Bear ja lõhub elektrikaabli. See paneb mõtlema," kommenteeris Joris Heijkant.

Saab see tõesti olla, et Vene uurimislaev tiksus mitu päeva Soome lahes läinud aasta suvel juhtumisi vaid neli kuud enne Balticconnectori purunemist? Morseandmed pole alati kõige täpsemad ja seepärast pöörasid konsortsiumi ajakirjanikud pilgu satelliidipiltidele. Justkui nõela heinakuhjast otsides leidsid nad lõpuks fotod laevast, mille asukoht, pikkus ja isegi värv tundub kattuvat Sibirjakoviga.

Tekib küsimus, mida Vene laevad meie vete lähedal ikkagi teevad. Aga veel enam – kas Eesti merevägi on sellest ikka teadlik?

"Lähima kahe aasta jooksul ei ole meil olnud ühtegi juhtumit, kus Vene lipu all olevad laevad oleks sattunud Eesti territoriaalvetesse. Uurimislaevad, viivad läbi erinevaid protseduure ja me ei saa öelda, et Vene Föderatsiooni laevad ei tohiks uurida oma nii-öelda merealust taristut või nii-öelda kaablit ja seda ka nad teevad, see on ka täiesti tavapärane," rääkis mereväe ülem Ivo Värk.

"Uurimislaevad ju tegelevadki merepõhja uurimisega ja ilmselgelt on Vene Föderatsiooni taristu, mis jookseb nende Kaliningradi, Baltiiski vahel, jah. Seda nad uurivad, seda nad on teinud ja me ei saa seda kuidagimoodi pahaks panna, sest me teeme ise ka seda, eks ole, uurime oma taristut," ütles Värk.

See, kui Vene uurimislaevad uurivad Eesti taristut, näiteks Balticconnectorit, oleks Värgi sõnul kohe näha.

"Me näeksime seda kohe, sest meie häirekellad lähevad kohe tööle, kui keegi meie taristu lähedal on. Eks meie seiresüsteem täna seda võimaldab. Meie operaatorid on üsna vilunud ja saavad sellest kohe aru. Ehk kui sinna juba läheneb midagi, mis kiirust vähendab või mille tegevus nii-öelda tavapäraselt erineb, siis me saame sellest kohe teada," selgitas Värk.

Kommodoor Värk ja merevägi tegid enda sõnade kinnituseks pretsedenditu sammu ning avalikustasid "Impulsi" palvel eelmise aasta mai lõpus salvestatud radaripildi, millel on näha kõik alused, sealhulgas Vene uurimislaevad, mis sõidavad n-ö pimedalt. Selgub, et Sibirjakov oli eelmise aasta 29. maist kuni 5. juunini kokku kaheksa päeva Eesti ja Soome majandusvööndis ning tegi siinkandis ringe, keskeltläbi üks ring päevas.

Ehk see andis kogutud morseandmetele kinnituse, et Sibirjakov viibis eelmise suve alguses Balticconnectori läheduses päevi ja ületas seda korduvalt. Toona oli mereväe ülem Jüri Saska.

"Juuni alguses tavaliselt algab õppus nimega Baltops. Ja 2023. aastal, kui ma ei eksi, see algas Tallinnast. Siis oli siin hästi palju NATO sõjalaevu, Ameerika sõjalaevu. Ja tavaliselt, mida siis tehakse, et see kõik on niisugune luureandmete kogumine, et sa kogud raadiosignatuure, akustilisi signatuure. Kõik see sama töö, mida tegelikult meiegi teeme. Ta oli selles kohas, kus ta olla sai ja kasutas ära seda meresõiduvabadust selleks, et teha tööd, milleks ta ellu kutsutud on," rääkis Saska.

"Täiesti tavapärane nii-öelda kõik luuravad kõigi järele – luurame meie, luuravad meie partnerid ja luurab ka Vene Föderatsioon. See on niisugune tavapärane sõjaline tegevus, et see, mida me teeme, pakub huvi neile, mida meie liitlased teevad, pakub huvi neile ja tõenäoliselt ka siis meie liitlased käivad ja uurivad, mida teevad Vene Föderatsiooni laevad," sõnas Ivo Värk.

Saska hinnangul ei tegele Vene uurimislaevad väga palju merealuse taristu kaardistamisega, sest nad juba teavad, kus miski asub.

"Nad teavad, kus need on ja kui tarvis, kust leida, siis küll nad seda teha oskavad. Küll aga on võimalik sellega lihtsalt teha, et peatun kolmeks päevaks ja olen seal kolm päeva täpselt rahvusvahelistes vetes, istun selle koha peal ja siis kõik kaldariigid on natukene ebamugavas olukorras, et kuidas sellele reageerida, ma ei pea ise mitte midagi tegema, ma lihtsalt olen seal," rääkis Saska.

Kaitseminister Hanno Pevkur ei soostu esialgu tõmbama seoseid Sibirjakovi uurimislaeva ja Balticconnectori juhtumi vahele.

"Ma tahaks, et meie uurimisasutused teevad seda tööd ja ühendavad need erinevad nõelatorked kaardi peal ära, et kes oli, millal oli, kuidas oli. Ja siis on võimalik hakata mingeid järeldusi tegema," ütles ta.

On Balticconnectoriga kuidas on, aga kommodoor Ivo Värk ei tee saladust, et Vene uurimislaevad Soome lahel on Eesti mereväe vaates murettekitavad.

"Probleem on see mitmel põhjusel. Üks on see, et me alati ei tea, mida nad teevad, meil ei ole ka õigust ja volitusi seda kontrollida sellise detailsusega. See võib olla julgeolekurisk, aga samas me ei saa ka midagi väga ette võtta ja teha selle vastu. Nende monitoorimine, jälgimine ja püüda aru saada, mida nad teevad, on parim, mida me teha saame," ütles Värk.

"Kõik, mis on mere põhjas, on see kaabel, elektriliin või lihtsalt internetikaabel, gaasitoru, see on strateegiline objekt. See varustab energia ja kütusega potentsiaalset vaenlast. See tuleb kaardistada. Kõik peavad teadma, kus see on, sest sõja ajal tuleb see hävitada, et saada eelis," kommenteeris Boriss.

Lugu sündis kuue meediaorganisatsiooni koostöös: ERR Eestist, Pointer Hollandist, VRT Belgiast, NDR-WDR Saksamaalt, Süddeutsche Zeitung Saksamaalt, NRK Norrast. Kaasa aitasid: DR (Taani), YLE (Soome), SVT (Rootsi), BBC (Suurbritannia), Marineschepen.nl, Vake.ai, Marinetraffic.com ja Dossier Centre.