"Ma arvan, et Eesti riik oleks pidanud riigina jõuliselt ja kiiremini reageerima," ütles Koort kolmapäeval "Vikerhommikus" Eesti ja Soome vahelise gaasitrassi purustamist kommenteerides.

Ta selgitas, et kui juba alguses oli kahtlus, et gaasiühenduse lõhkus Hongkongis registreeritud laev Newnew Polar Bear, siis laeva kinni ei peetud ega uurimistoiminguid laeval ei tehtud.

"Mereõigus võimaldab pardale minekut väga üksikutel juhtudel. Kaabli lõhkumine ei ole üks nendest juhtudest. Küll aga võimaldab mereõigus pardale minekut siis, kui on alust kahtlustada terrorismi või seda, et pardal on terroristid. Ma ütleks niimoodi, et tegelikult olulise strateegilise merekaabli lõhkumisel terrorismis kahtlustamine ei ole kindlasti üle pakutud," selgitas Koort.

Tema sõnul juhtub enamus merealuste ühenduste katkemisi tõesti kogemata või siis kulumise tulemusena. "[Aga] see nüüd, et ankur lohiseb märkamatult mööda merepõhja kümneid kilomeetreid, ei tundu väga kogemata," kommenteeris Koort Hiina esitatud põhjendust, miks ja kuidas laev gaasitoru purustas.

Koort lisas ka, et tema hinnangul on uurimine võtnud uskumatult kaua aega ja see võiks olla õpikoht edasiste menetluste puhul.

"Ja ma ei ole märganud, et prokuratuur oleks teada andnud, et nad on saanud ametliku vastuse hiinlastelt. Teatavasti praegune info pärineb ju Hiina ajakirjandusest, mitte ametlikest kanalitest," tõdes ta.

Koort nõustus saatejuhtide väitega, et Eesti oleks pidanud asja menetlemisel aktiivsem olema: "Ma arvan, et jah, kindlasti peale käima."

Samuti kritiseeris Koort kaitseministeeriumi esitatud seisukohta, et Eesti välisühendusi haldav ettevõte Elering ise peaks merealuseid trasse kaitsma.

"Hästi palju johtub sellest, milline on see seisukoht, mida me avalikult välja ütleme. Mäletatavasti kui (Eesti-Soome gaasitoru ja Eesti-Rootsi - toim.) kaablid ei olnud veel katki läinud ja diskussioonid tõukusid Nord Streami gaasitorude õhkimisest (mis toimusid 2022. aasta septembris – toim.), siis toona kaitseministeeriumi seisukoht oli, et Elering hankigu ise endale allveelaevastik või allveedroonid ja hakaku seiret tegema. Mingil määral on kindlasti nende seireseadmete paigaldamine vajalik, aga Eesti riigis on ikkagi seda tüüpi merevõimekus olemas ainult mereväel ja seda pärast politsei- ja piirivalveameti laevastiku ühendamist mereväega. Seda tüüpi avaldused kindlasti ei lisa [jõudu] riigi seisukohale ega ei heiduta kedagi, kui me ütleme, et erasektor vaadaku ise, kuidas saab," rääkis ekspert.

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis Eesti välisühenduste turvalisust käsitlenud analüüsi tutvustanud Koort ütles ka, et nende raport soovitab õigusruumi ülevaatamist lähtuvalt muutunud ohtudest.

"Praegune mereõiguse konventsioon pärineb suures osas 1980ndatest aastatest. Kaablite arvukus merepõhjas on väga märkimisväärselt kasvanud. Eestil on suurusjärgus 21 välisühendust ja kümmekond on merekaablit, nii Soome kui Rootsiga on nii elektriühendused, andmesideühendused kui ka torujuhe," rääkis Koort. "Tuleb arvestada seda, et Rootsit meiega andmeside katkemine võib küll mõneti häirida, aga meile on see kindlasti eluliselt olulisem," tõdes ta.

Koort rõhutas ka, et kui avalikus ruumis domineerib arvamus, et kogu side käib üle satelliitide, siis tegelikult nii ei ole ja suur osa Eesti internetiühendusest kulgeb mööda merekaableid ja sellele tuleb olulisel määral rõhku pöörata.

Koort rääkis ka, et praegune õigusruum reguleerib merekaabli vastast rünnet riigi territoriaalvetes, aga väga vähe puudutab sama rahvusvahelistes vetes.

"Näiteks kas või seesama Eesti ja Rootsi või Eesti ja Soome vaheline merekaabel – mõlemad otsad on NATO liikmesriigis, aga selle ründamine rahvusvahelistes vetes ei ole kummagi riigi ega ka kuidagi NATO ründamine. Nii et selles suhtes kindlasti tuleb seda võtta väga tõsiselt ja avatud meelega ka tulevikku suunatuna," kommenteeris Koort.

2023. aasta 8. oktoobril kahjustas Hongkongis registreeritud laeva Newnew Polar Bear ankur Balticconnectori gaasitoru. Intsident juhtus Soome majandusvööndis ja Soome võimud tõstsid 24. oktoobril merepõhja jäänud ankru üles.

12. augustil teatas Hongkongi meedia, et Hiina võimud tunnistasid seda pärast sisejuurdluse tulemuste selgumist, mille tulemused edastati Euroopa riikide valitsustele. Hiina selgituste kohaselt juhtus õnnetus tugeva tormi tõttu.