"Kuna läänes kasvab surve leevendada Ukrainale kehtestatud kaugmaarelvade kasutamise reegleid, ootab Suurbritannia enne ukrainlastele rohelise tule andmist USA heakskiitu," öeldakse The Timesi artiklis.

Londoni selline taotlus Washingtonile laekus rohkem kui kuu aega tagasi ja Briti ametnikud ootavad endiselt sellele vastust, kinnitas väljaandele üks Ühendkuningriigi valitsuse allikas.

Teine Briti valitsusallikas märkis, et "arutelud Storm Shadow' kasutamise üle" liitlastega ikka veel käivad ning kolmas allikas kaitseministeeriumist nimetas viivitust "USA rutiinseks protsessiks".

Leht tõdes, et Ühendkuningriigi soovib anda Ukrainale vabadus teha neile antud pikamaarelvaga, mida nad tahavad, nõuab ka NATO liitlaste, sealhulgas USA ja Prantsusmaa konsensust. Valitsusallikas rõhutas, et Ühendkuningriik ei süüdista USA-d viivitamises, lisades, et sellised poliitikamuudatused võtavadki aega.

Storm Shadow raketid võivad tulistada sihtmärke, mis asuvad kaugemal kui 250 kilomeetrit ja neid võidakse kasutada sügavamal Venemaal asuvate sõjaväebaaside tabamiseks, mis on olnud Moskva sõjategevuse jaoks Ukrainas üliolulised.

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja asetäitja Sabrina Singh tunnistas neljapäeval toimunud briifingul, et USA on "mures eskaleerumise pärast", kui jutuks olid Ukraina võimalikud kauglöögid.

Q: Why are long-range strikes on Ukraine still viewed as escalatory?

A: Long range strikes don't help Ukraine liberate their territory, "and of course we're worried about escalation."

An absolutely clownish response. pic.twitter.com/mqGlpgKXAH

— Colby Badhwar (@ColbyBadhwar) August 15, 2024

Ta leidis ka, et Ukraina territooriumi vabastamiseks pole vaja pikamaarelvi.

USA asjur Ühendkuningriigis Matthew Palmer distantseerus pühapäeval eetrisse tulevas Timesi raadiointervjuus arusaamast, et Washingtonil on selles küsimuses sõnaõigus, öeldes, et Ühendkuningriigi antud relvade kasutamise suhtes kehtivad tingimused on Londoni ja Kiievi omavaheline küsimus. "Ma ei sekku sellesse vestlusesse," ütles ta The Timesile.

Leht märkis, et Ühendkuningriigi sõjaväes arvatakse, et USA võib oodata enne otsuse langetamist Ukraina operatsiooni mõju Kurski oblastis ehkki on on öelnud, et loodavad asja kiiret lahendamist.

Ukraina kaitsekomitee liige ütles ajalehele The Times, et Ukraina oli sunnitud läbi viima piiriülese operatsiooni Kurskisse, kuna lääs keeldus lubamast Kiievil kasutada Venemaa sihtmärkide ründamiseks kaugmaa tiibrakette.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on korduvalt taotlenud luba kasutada Ameerika Ühendriikide annetatud ATACMS-i ja Briti Storm Shadow' rakette sügaval Venemaal asuvate sihtmärkide vastu, kuid iga kord on tema taotlus tagasi lükatud kartuses, et see võib viia konflikti eskaleerumiseni.

Ukraina parlamendisaadik Solomiia Bobrovska ütles, et Venemaa edu idarindel alates selle aasta algusest oleks saanud takistada, kui Ukraina oleks suutnud neid relvi kasutada sõjaliste ja logistiliste sihtmärkide hävitamiseks sügaval rindejoone taga.

Ta ütles, et Ukraina tungimine Venemaa Kurski oblastisse oli kaitseaktsioon, mille tingisid Venemaa järkjärguline, kuid pidev areng ja pidevad õhurünnakud piirilähedastes linnades elavate tsiviilelanike vastu nagu Sumõ ja Harkiv.

Bobrovska naasis eelmisel nädalal Washingtonist, kus ta esindas Ukraina parlamendi kaitse- ja julgeolekukomiteed, et avaldada Ameerika senaatoritele ja kongresmenidele survet ATACMS-i kasutamise lubamiseks.

"Kui meil oleks lubatud neid kaugmaarakette Venemaal kasutada, oleksime suutnud ära hoida palju nende rünnakuid ja pealetungi," ütles ta. "Ja ma usun tõesti, et kaart oleks praegu selline, nagu see oli aastal 2023, või isegi parem."

Ta ütles, et Suurbritannia ja USA keeldumine loa andmisest kujutab endast julgeolekutagatiste "reetmist", mis anti Ukrainale 1994. aastal Budapesti memorandumi raames vastutasuks pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist riiki jäänud tuumarelvade hävitamise eest. "Lääs lubas meid kaitsta, kuid nüüd peame iga päev tõestama, miks me vajame enda kaitsmiseks neid pikamaarelvi," ütles ta.

President Zelenski märkis mais The Guardianile antud usutluses, et tegelikult ootas Downing Street ameeriklastelt nõusolekut.

Ühendkuningriigi ja teiste partnerite lõplik otsus sõltus konsensusest, kusjuures Washingtoni positsioon on otsustava tähtsusega, ütles ta. "Te teate, kuidas see töötab," lisas Ukraina president.

Sõltumatu sõjaline analüütik Colby Badhwar ütles ajalehele The Times: "[President Joe] Bideni administratsioon jätkab oma poliitikat, mille kohaselt Ukrainal ei ole lubatud kasutada kaugtuld, et lüüa sügavale Venemaale; keeld, mis ei kehti mitte ainult Ameerika ATACMS-i, vaid ka Briti Storm Shadow' kohta. Kuigi Ukrainal ei ole lubatud kasutada Storm Shadow rakette Venemaal asuvate sihtmärkide tulistamiseks, on tal siiski lubatud kasutada teisi lääne relvi ning Briti tanke Challenger 2 on Kurski oblastis juba nähtud.

Briti kaitseministeerium ütles The Timesile: "Ühendkuningriigi seisukoht ei ole muutunud. Oleme andnud sõjalist abi, et toetada Ukraina selget enesekaitseõigust Venemaa ebaseaduslike rünnakute vastu kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega. Meie jaoks on selge, et Ühendkuningriigi pakutav varustus on mõeldud Ukraina kaitseks."

Ukraina väed on püüdnud Kremli sõjalist fookust Ukraina rindejoonelt kõrvale juhtida, alustades üllatuslikku piiriülest sissetungi Venemaa Kurski oblastis.

Samal ajal jätkab Venemaa aktiivset ründetegevust Ukraina Donetski oblastis, kus ta on saavutanud ka mõningast edu. Sealse Pokrovski linna sõjaväevõimud kutsusid reedel tsiviilelanikke üles kiirendama oma evakueerimist, sest Vene armee lähenes kiiresti linnale, mis on juba kuid olnud Moskva üks peamisi sihtmärke.

Pokrovski ametnikud ütlesid Telegrami postituses, et Vene väed edenevad kiires tempos ning ga päevaga jääb aina vähem aega isiklike asjade kogumiseks ja turvalisematesse piirkondadesse lahkumiseks.

Zelenski tõdes neljapäeval, et Pokrovsk ja teised lähedalasuvad Donetski oblasti linnad seisavad silmitsi Venemaa kõige intensiivsemate rünnakutega.