Ukraina liitlaste reaktsioon sõjalisele operatsioonile Venemaa Kurski oblastis on seni olnud vaoshoitud, kuid nad nõustuvad, et ukrainlaste edust sõltub nende positsioon võimalikel läbirääkimistel.

Liitlased on aga mures selle pärast, et Ukraina kasutab lahingutegevuses Venemaa pinnal lääneriikide tarnitud relvastust.

Täpselt pole teada, millist informatsiooni ukrainlased liitlastega enne Kurski operatsiooni jagasid, kuid seniste väljaütlemiste järgi mingisugust märkimisväärset eelhoiatust ei toimunud.

"Ukrainlased suurimatele liitlastele, eelkõige Ameerika Ühendriikidele sellest teada andsid, aga nad andsid sellest teada üsna hiliselt hetkel, et vältida selle info välja lekkimist ükskõik, millist kanalit pidi," sõnas Eesti kaitseminister Hanno Pevkur (RE).

USA-eksperdi Andreas Kaju hinnangul suhtuvad ameeriklased Kurskis toimuvasse pigem ettevaatlikult. Esiteks on neile jäänud segaseks operatsiooni eesmärgid. Teine murekoht on nende sõjatehnika kasutamine Venemaa territooriumil.

"Nende rasketehnika, mida on olnud raske kasutada Ida-Ukraina tuhande kilomeetrisel rindejoonel, sest see on mineeritud ja mõlemalt poolt kaevikutega palistatud, aga nüüd on olnud võimalik seda rasketehnikat kasutada Venemaa Föderatsiooni pinnal. See teeb neid kindlasti ettevaatlikuks," sõnas Kaju.

Ameeriklased pole eskalatsioonihirmus lubanud Kurskis kasutada oma pikamaarakette. Samuti on meediasse lekkinud info, et USA on pidurdanud ka teiste otsuseid.

Kaju sõnul on liitlased survestanud ameeriklasi andma heakiitu brittide soovile lubada Ukraina vägedel tulistada nende Storm Shadow rakette sügaval Venemaa tagalas asuvate objektide pihta.

"Kui vaadata ukrainlaste praegust sõjategevust Kurskis, siis ka selle üks võimalikke seletusi on, et nad näitavad, et kuulge, kui me ei saa kasutada kauge laskeulatusega rakette selleks, et Vene sõjatagalat pommitada, kus meile sõjaline oht lähtub, siis me peame ise sinna minema, selleks, et seda sama missiooni täita. See kindlasti on ka surveavaldus," rääkis Kaju.

Pevkur ei näe Kurski rünnakut surveavaldusena läänest tarnitud pikamaarelvade kasutamiseks Vene pinnal.

"Siin ma küll seost ei näe. Ikkagi see taktikaline samm Kurski peale minekuks kannab küll muid eesmärke, kui seda, et Storm Shadow, Taurust või ATACMS-i pole saanud kasutada," lausus Pevkur.

Ukrainlaste üks eesmärk Kurskis võib olla parema positsiooni saavutamine rahukõnelustel, mille saavutamine on Kaju sõnul oluline, sest USA administratsioon sooviks läbirääkimisi pigem varem kui hiljem.