X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Vaenukõne seadus jõuab taas riigikogu suurde saali alles kevadel

Riigikogu
Riigikogu Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Riigikogu õiguskomisjon jättis arvestamata vaenukõne keelustavale seaduseelnõule saabunud sajad muudatusettepanekud. Kuigi Eestit ähvardab seaduse vastuvõtmata jätmise eest Euroopa Komisjoni trahv, siis eelnõu enne kevadet teiseks lugemiseks riigikogu suurde saali ei jõua.

Vaenu õhutamist puudutav seaduseelnõu läbis riigikogus esimese lugemise septembris ja hetke seisuga on õiguskomisjon menetlenud ära eelnõule saabunud ligi 600 muudatusettepanekut, mis tulid Isamaalt ja EKRE-lt.

"Riigikogu õiguskomisjon on läbi vaadanud kõik riigikogu fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud ja viinud läbi nende osas ka hääletuse. Ükski esitatud muudatusettepanek ei leidnud komisjoni toetust," ütles komisjoni esimees Eduard Odinets (SDE) ERR-ile.

Odinetsi sõnul on komisjoni järgmine otsustus eelnõu teisele lugemisele suunamine, kuid seda otsust ei ole komisjon veel teinud.

"Hetkel ei ole plaanis enne kevadise istungjärgu algust komisjoni erakorralisi istungeid selleks kokku kutsuda," lisas Odinets.

Nii opositsiooni- kui ka koalitsioonierakonnad on varem kritiseerinud valitsuse võimalikku kava siduda eelnõu usaldushääletusega. Praeguse seisuga pole selgust, kas eelnõu usaldushääletusele ka läheb.

"Eelnõu sidumine usaldushääletusega on valitsuse otsus. Kas ja millal valitsus sellise otsuse teeb, ei ole mina riigikogu liikmena pädev vastama," märkis Odinets.

Odinets lisas, et hetkel ei ole ühtegi täiendavat ega erakorralist riigikogu istungit kokku kutsutud enne aasta lõppu, nii et ei ole tõenäoline, et seadus sellel aastal vastu võetakse.

Võimalikku trahvi edasi kaevata ei saa

Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes 2020. aastal rikkumismenetluse, kuna Eesti karistusseadustik reguleerib komisjoni hinnangul vaenukõne ebapiisavalt ja on vastuolus Euroopa Liidu raamotsusega.

"Rikkumismenetlus on hetkel käimas. Oleme esitanud Eesti seisukohad Euroopa Komisjonile ning ootame nende järgmisi samme. Juhul, kui Euroopa Komisjon viib rikkumismenetluse asja Euroopa Liidu Kohtusse, siis kohus võib määrata Eestile raamotsuse mittenõuetekohase ülevõtmise eest rahatrahvi," ütles justiitsministeeriumi avalike suhete juht Maria-Elisa Tuulik.

Rahatrahvi suurust on tema sõnul keeruline prognoosida. Varem on peaminister Kaja Kallas öelnud, et see on 20 000 eurot igal nädalal.

"Rikkumise raskuse hindamisel võtab Euroopa Kohus arvesse näiteks õigusnormide olulisust, tagajärgi üld- ja erahuvidele ning rikkumise laadi ja ulatust. Juhul, kui Euroopa Kohus trahvi määrab, siis see on lõplik ning riik peab selle tasuma," sõnas Tuulik.

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu ehk rahvakeeli vaenukõneseadus jõudis riigikokku juunis. See lubab karistada neid, kes õhutavad avalikult vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele viisil, mis võib ohustada avalikku korda. Seaduseelnõu on tekitanud ühiskonnas suurt vastukaja, sest selles nähakse ohtu sõna- ja väljendusvabadusele.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: