Kui praegu on rahvastikuregistris inimese olulisemad isiku-, pere-, elukoha ja kontaktandmed, siis juba tulevikus soovib riik seda andmebaasi oluliselt laiendada. Nimelt on siseministeerium koostamas rahvastikuregistri uut visiooni.

"Viimase kahe aasta jooksul me oleme teinud tõsist tööd erinevate partneritega, keda on kokku ligi 100 meie riigis, missugune andmekoosseis peaks olemas olema," selgitas siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt.

Küüdi sõnul peaks rahvastikuregister muutuma andmete omanikule mugavamaks. Kuid uude registrisse on kavas koondada veel seitsme valdkonna andmed. Näiteks on tulevikus plaanis hakata koguma mitme elukoha ja teise rahvuse ning emakeele andmeid. Registrisse hakatakse edastama kohtulahendeid ja sinna tuleksid andmed inimeste pangakontode kohta.

"Näiteks pangakonto number võiks olla, mis on seotud just teenuse osutamisega, sest paljud inimesed saavad toetuseid ja asju riigi käest. Et seda sujuvalt ja proaktiivselt esitada, siis neid teenuseid on lihtne üles ehitada, kui rahvastikuregistris on inimese enda poolt antud vastav pangakonto number," rääkis Küüt.

Endisest suuremale hulgale andmetele on juurdepääs ka teisele ehk nende kasutajate poolele.

"Teised pooled on need, kellel on seadusega ette nähtud kohustus neid andmeid töödelda ja selle kaudu inimesele teenuseid pakkuda. Nii et see on selles mõttes täna rahvastikuregistri seadusega ära reguleeritud," ütles Küüt.

Selle uue visiooni väljatöötamise ajal pole aga siseministeerium suhelnud andmekaitse inspektsiooniga, ütles inspektsiooni valdkonna juht Liisa Ojangu.

"Selliste proaktiivsete algatustega tegelikult oleks vaja võib-olla laiemat ühiskondlikku debatti, et kuhumaani me tahame, et riik tuleks ise n-ö ukse peale koputama ja midagi pakkuma. /.../ Nii palju kui mina loen põhiseaduse paragrahvi 26, mis räägib eraelu puutumatuse riivest, siis ma ei oskaks esimese hooga paigutada näiteks proaktiivsete teenuse osutamist nende ühegi lubatud eesmärgi alla. /.../ Pangaandmete ja pangakontode andmed tekitavad minul võib-olla kõige suuremat küsimust esimeses järjekorras," selgitas Ojangu.

Küüdi sõnul tuleb muuta registri kasutus turvalisemaks. Nagu näitas suvine Pere Sihtakapitali juhtum, on meil andmete kogumise ja hoidmisega probleeme, ütles Ojangu.

"Uurisime täpsemalt kogu seda protseduuri, mismoodi andmeid sealt näiteks väljastakse ja seal tuvastasime küll puudujääke ja tegime ka siseministeeriumile ettekirjutuse just selle protseduurika paremaks läbimõtlemiseks," ütles Ojangu.