Enne jõulupühi laekus mitmele ministeeriumile kiri siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantslerilt Raivo Küüdilt, kes teavitas neid rahvastikuregistri plaanitavatest muudatustest.

Näiteks on tulevikus plaanis hakata rahvastikuregistrisse koguma andmeid inimeste pangakontode kohta. Küüt kirjutas sellest rahandusministeeriumile ja põhjendas muudatust vajadusega osutada proaktiivseid teenuseid, täpsustamata, mida ta sellega täpselt silmas peab.

Tähtajaks, mil analüüs peab valmis oleme ja teemad kokku lepitud saama, on 2025. aasta lõpp.

Rahvastikuregistrisse on kavas hakata edastama ka kohtulahendeid. Need peaksid automaatselt registrisse liikuma hakkama 2027. aastal ja selles küsimuses langeb vastutus justiitsministeeriumi õlgadele.

Samuti tooksid muudatused rahvastikuregistrisse andmed selle kohta, kui inimesel on mitu elukohta. Selle teema analüüs ja edasised vajalikud tööd peaksid selguma juba järgmise aasta lõpuks ja selle eest vastutab regionaal- ja põllumajandusministeerium.

Haridus- ja teadusministeeriumi teavitas Küüt vajadusest hakata rahvastikuregistrisse kaasata ka andmed teise rahvuse ja emakeele kohta. Haridusministeerium peab analüüsi valmis tegema ja kokku leppima edasised tööd 2025. aasta lõpuks.

Lisaks neile muudatustele tahab riik võimalust osa rahvastikuregistri andmeid arhiveerida ja kustutada, et ressurssi kokku hoida. Rahvusarhiivile saadetud kirjas soovib Küüt teada saada, millised on selles osas asutuse ootused ja suunised.

"Rahvastikuregistris on erinevat liiki andmeid – isikuandmed, isikuandmetega seotud dokumentide andmed, valijate arvestuse andmed, menetlusandmed, rahvastikuregistri pidamist abistavad andmed, rahvastikuregistri mitteaktuaalsed andmed – ning vastavalt rahvastikuregistri seaduse § 8 lõikele 1 säilitatakse rahvastikuregistri andmeid alaliselt," kirjutas asekantsler.

Küüt lisas, et rahvastikuregistri andmete arhiveerimine on olnud teemaks juba aastaid, kuid täpsema tegevuskavani ei ole veel jõutud ja seetõttu paluski ta rahvusarhiivilt hinnangut, kuidas nii suuremahulist andmebaasi arhiveerida.

Siseminister Lauri Läänemets tutvustas rahvastikuregistri visiooni memorandumit valitsusele novembris.

Valitsus võttis memorandumi teadmiseks ja andis ülesande visioon ellu viia võimalusel kiireminigi, kui algul kavandati.

ERR palus rahvastikuregistri muudatuste kohta kommentaari Läänemetsalt, asekantsler Küüdilt ja siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonnalt, kuid ministeeriumis ei leidunud kahe päeva jooksul kedagi, kes teema avamiseks enne uut aastat aega oleks saanud.