Juunis lahvatasid EKRE-s sisepinged, mis viisid mitmete nimekate liikmete väljaviskamise ja lahkumisteni ning valdavalt lahkunute baasilt uue konservatiivse partei sünnini. Kõik see on jätnud jälje ka EKRE reitingule, mis ERR-i tellitud Kantar Emori augustiküsitluses oli kümme protsenti. Kuu varem oli EKRE reiting 13 protsenti, aga veel maikuus 18 protsenti.

Viimati oli EKRE toetus sama madal ehk kümme protsenti 2016. aasta sügisel. Pärast seda on tipphetkel (oktoobris 2022) EKRE toetus Kantar Emori küsitluses olnud ka 25 protsenti.

Kuises võrdluses kaotas enim toetust Isamaa, mis vaatamata sellele jätkab kindlalt populaarseima parteina. Kui juulis oli Isamaa toetus 28 protsenti, siis augustis 23 protsenti.

Teisel-kolmandal kohal on võrdse 18 protsendi suuruse toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond. Kuu varem oli SDE toetus 17 ja Reformierakonnal 16 protsenti ehk mõlemad suutsid veidi oma toetust tõsta.

Neljandal kohal on stabiilselt Keskerakond, mille toetus on viimased kolm kuud olnud 14 protsenti.

Viiendale kohale langenud EKRE (kümme protsenti) järel tulevad Parempoolsed, mille toetus kerkis augustikuises küsitluses seitsmele protsendile.

Neli protsenti toetust kogusid nii Eesti 200 kui ka esimest korda küsitluses sees olnud erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK).

Rohelised ja Koos kogusid mõlemad kaks protsenti toetust, ülejäänud parteide toetus jäi alla protsendi.

Valitsusliidu kogutoetus oli augustis 39 ja opositsioonil 46 protsenti. See vahe on kuuga vähenenud (juulis 36 versus 54 protsenti).

Toetused koos "ei oska öelda" vastajatega

Oma eelistust ei osanud augustis välja tuua 26 protsenti vastajatest, mida veidi enam kui juulis (25 protsenti) ja juunis (24 protsenti).

Kui võtta arvesse ka "ei oska öelda" vastajad, toetas Isamaad augustis 17 protsenti, SDE-d 14 protsenti ja Reformierakonda 13 protsenti.

Keskerakonna toetus oli selles küsitluses üheksa, EKRE-l seitse ja Parempoolsetel viis protsenti.

Eesti 200 ja ERK-i toetus oli kolm protsenti. Koos ja Rohelised kogusid mõlemad ühe protsendi.

Toetused erinevates vastajarühmades

Kõige populaarsem partei naisvalijate seas on SDE 24 protsendiga. Järgnevad Isamaa 21, Reformierakond 20 ja Keskerakond 15 protsendiga.

Meesvalijate seas on kindlal esikohal Isamaa 25 protsendiga. Järgnevad EKRE ja Reformierakond 14 protsendiga. Keskerakonna toetus meessoost valijate seas on 13, SDE-l 11 ja Parempoolsetel üheksa.

Uus erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) kogus rohkem toetust meesvalijate seas, kus nende toetus oli ligi kuus protsenti, samas naissoost valijate seas alla kahe protsendi.

Eestlasest valijate seas on esikohal Isamaa 28 protsendiga. Neile järgnevad võrdselt 19 protsendiga Reformierakond ja SDE. EKRE toetus on eestlaste seas 11 protsenti ja Parempoolsetel üheksa protsenti. Keskerakond kogus eestlastest valijate seas ligi viis protsenti toetus, ERK-i ja Eesti 200 mõlemad neli protsenti.

Muust rahvusest valijate seas jätkab domineerimist Keskerakond, mis pälvis 48 protsendi selle valijarühma toetuse. SDE toetus muust rahvusest valijate seas oli 16 ja Reformierakonnal 11 protsenti.

Parlamendiväline Koos pälvis ligi kaheksa protsendi muust rahvusest valijate toetuse, EKRE ja Isamaa viie protsendi. Uue partei ERK toetus oli muust rahvusest valijate seas vaid 0,2 protsenti.

Tallinnas on riigikogu valimisi matkivas küsitluses kindlal esikohal Keskerakond 27 protsendiga. Pealinna valijate eelistuses järgnevad SDE 20, Isamaa 16 ja Reformierakond 15 protsendiga.

Parempoolsete toetus Tallinnas oli kaheksa, EKRE-l ja Eesti 200-l neli. ERK-i toetusnumber Tallinnas oli 1,4 protsenti.

Kui vaadata eraldi valdavalt EKRE-st lahkunute baasilt tekkinud ERK-i toetust, siis on see kõrgem meeste, eestlaste, keskharidusega ja maal elavate valijate seas. Regioonidest on nende toetus kõrgem Tartu- ja Jõgevamaal.

Kantar Emor küsitles veebi- ja telefoni teel 15.–21. augustini 1528 valimisealist kodanikku üle Eesti. Antud valimi suuruse juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,2 protsenti.