"Hetkel strateegiline initsiatiiv on endiselt Ukraina käes tänu pretsedenditult edukale Kurski operatsioonile. Hetkel meile teadaolevalt Ukraina kontrollib ligikaudu 900 kuni 1300 ruutkilomeetri suurust ala Kurski oblastis," ütles Kesselmann kaitseministeeriumi pressikonverentsil.

Kesselmanni sõnul tekitab Seimi jõe sildade purustamine Venemaa
Föderatsiooni relvajõududele operatsioonilise dilemma. "Kas murda üksustega, kes on potentsiaalselt isolatsioonis, välja ja sellega loovutada ala Ukraina
kontrolli alla või murda ressursiga sinna alasse sisse ja taastada ühendusteed. Mõlemad dilemmad on raskesti lahendatavad ja kumbki lahendus tõenäoliselt ei saa olema Venemaa Föderatsioonile lihtsalt teostatav," rääkis Kesselmann.

Ta märkis, et Vene Föderatsiooni üksused rajavad hetkel kaitseliini Rõlsk-Lgovi-Kurski joonele. "Tõenäoliselt ei ole Ukraina relvajõududel mõtet selle joone suunas edeneda, sellepärast et strateegiline dilemma, millega Venemaa peab hetkel toime tulema, on juba loodud. See dilemma on järgnev. Kas lõpetada pealetung Donetski oblasti suunas või siis leppida Ukraina kohalolekuga Kurski oblasti territooriumil," sõnas Kesselmann.

"Tundub, et Venemaa Föderatsiooni režiim on otsustanud ignoreerida probleemi suurust, mida Ukraina relvajõud neile Kurski alal tekitavad," lisas ta.

Kesselmann ütles, et Ukraina üksused on sundinud Venemaa Föderatsiooni kasutama konfliktis muuhulgas ajateenijaid. "See on fakt, mida, mida Venemaa Föderatsiooni režiim on sõja algusest peale väitnud, et ei juhtu," sõnas ta.

Hetkel on Kesselmanni sõnul teada, et üsna suur hulk Venemaa Föderatsiooni
ajateenijaid on langenud vangi ja seda ignoreerib ka Venemaa meedia.

Ta rääkis, et lisaks Kurski operatsioonile on Venemaa viinud läbi ka Venemaa sügavuses droonirünnakuid nii militaartaristu vastu kui strateegilise
taristu vastu.

17. augustil 2024 rünnati Rostovi oblastis naftabaasi, viimase kahe nädala jooksul on rünnatud Lipetski, Voroneži ja Nižni Novgorodi piirkonna lennuväljasid, samuti on üle pikema aja püütud rünnata Kertši silda Krimmis.

"Eile ka Krimmi poolsaare lähedal Ukrainlased suutsid uputada ühe roro-tüüpi transpordialuse, mille peal tõenäoliselt oli ka kütus, mis suure tõenäosusega oli
mõeldud ka Venemaa Föderatsiooni üksuste toetuseks Krimmi
poolsaare alal," lausus Kesselmann.

"Ehk siis lühidalt kokku võttes. Venemaa Föderatsioon ei ole suutnud adekvaatselt vastata Ukraina tegevusele Kurski suunas. Endiselt Venemaa survestab Ukraina üksusi Donetski alal, seal on lahingud väga pingelised
ja kindlasti ka ukrainlaste jaoks rasked. Aga sellise tegevusega ei ole näha, et Venemaa Föderatsioon suudaks jõustada neid strateegilisi seisukohti, mida ta sõja alguses on välja öelnud eesmärkidena," lõpetas Kesselmann.