Politico: Bideni administratsiooni ametnikud hauvad suhete taastamise plaani Moskvaga
USA presidendi Joe Bideni administratsiooni ametnike sõnul ei taha administratsioon lubada Ukrainal anda USA antud relvadega Venemaa pihta kauglööke, sest kardavad, et see võib tulevikus takistada Moskvaga suhete taastamist, kirjutas väljaanne Politico.
Teatud administratsiooni ametnikud on ukrainlastele öelnud, et USA soovib lõpuks suhted Moskvaga taastada ja USA relvade kasutamise piirangute tühistamine võib need jõupingutused peatada, kirjutas Politico.
Kaugrelvadega Venemaa pihta löökide andmise küsimus kerkis tugevamalt Ukraina poolt taas esile pärast ukrainlaste edukat sissetungi Venemaa Kurski oblastisse. Kuid vähemalt praegu pole Valge Maja ikka veel valmis seda tegema.
Ukraina ametnikud on vestelnud Kongressi liikmetega, teinud avalikke avaldusi ja kohtunud USA kõrgeimate ametnikega, et president Joe Bideni meelt muuta. Eduka Kurski operatsiooni tuules on Ukraina oma survet USA-le veelgi tõstmas.
Täpsemalt üritatakse Bidenit ja tema tippnõunike veenda, et nad lõpetaksid muretsemise, et Venemaa võib eskaleerida ja lubaksid Kiievil sõda omadel tingimustel võidelda.
"Kogu naiivne, illusoorne ettekujutus Venemaaga seotud niinimetatud punastest joontest, mis domineeris mõnede partnerite hinnangutes sõjale, on kuskil Sudža lähistel kokku varisenud," ütles president Volodõmõr Zelenski sel nädalal.
Kuigi Biden on saanud üle varasemast murest kaugmaarakettide, tankide ja F-16 hävitajate Ukrainale andmisega seoses, on administratsiooni piirangud USA annetatud pikamaa täppisrakettide kasutamise aja ja koha kohta tekitanud Kiievis ja mõnede selle toetajate seas nii Washingtonis kui ka Euroopas tohutut frustratsiooni.
Ja kuigi Bideni meeskond kaalub täiendavate rakettide Ukrainasse saatmist, tõrjuvad Valge Maja ja Pentagoni kõrged ametnikud jätkuvalt viiteid sellele, et administratsioon mõtleks oma poliitika muutmisele, mis puudutab Ameerika relvade kasutamist Ukraina poolt väljaspool väga täpseid piiriäärseid piirkondi Venemaal. Ametnikud väidavad, et Ukrainal on võitmiseks vajalikud võimed olemas.
Üks Washingtoni ja Kiievi sisekõnelustega tuttav allikas väitis, et mõned Bideni riikliku julgeolekuaparaadi tippesindajad usuvad, et Kiiev võib alustada avalikku kampaaniat, et kaitsta end lähikuudel Ukrainas võimaliku territooriumi kaotuse eest. Ukrainlased väidavad, et vajavad vabamaid käsi ja on endiselt optimistlikud, et suudavad selleni jõuda.
"Praegu on mõningaid viiteid sellele, et Biden võib soovida Ukrainaga midagi suurt ette võtta – võib-olla tühistada mõned piirangud – enne valimisi, kuna ta ei kandideeri," ütles üks Ukraina vanemnõunik. "Pole mingit garantiid, kuid me oleme kuulnud, et ta mõtleb sellele."
Briti rakettide Storm Shadow kasutamine kauglöökideks eeldab USA luba
Politico rääkis kaheksa ametnikuga USA-s, Ukrainas ja mujal Euroopas, kes olid kursis aruteludega kaugrelvade kasutamise üle. Kõigile anti anonüümsus, et nad saaksid arutelude käigus tekkinud sisemistest erimeelsustest vabalt rääkida.
Debati üks osa puudutab Suurbritannias toodetud Storm Shadow rakettidega Venemaa lennuväljade ja varustusladude ründamist. Storm Shadow on juba Ukraina relvajõududes kasutusel, aga kuna raketid sisaldavad USA komponente, peaks Bideni administratsioon nende kasutamisega nõustuma.
Briti valitsus ei ole veel ametlikult taotlust esitanud ja teeb hetkel vastavat revisjoni, Bideni administratsioon on ametnike sõnul teemaga kursis.
Üks Bideni administratsiooni ametnik ütles, et Storm Shadow või ATACMS rakettide kasutamine ei pruugi olla nii tõhus, kui räägitakse. Ukraina sõjaväelastel on rakettide varu piiratud ja need, mis neil on, ei pruugi jõuda kriitiliste Venemaa sihtmärkideni, mis on juba nende lennuulatusest välja viidud.
Ametniku sõnul on 90 protsenti Vene lennukitest, mis saadavad Venemaa õhuruumist teele Ukraina jaoks väga ohtlikke liugpomme, juba nende rakettide laskeulatusest välja liikunud.
Praegu lubab USA küll oma kaugmaarakette Venemaa sihtmärkide pihta kasutada, kuid ainult kaitse eesmärgil, et tabada piiri lähedal asuvaid Venemaa rakettide stardiplatvorme, mis tulistavad Ukraina suunas.
Kriitika USA seadusandjate seas
Mõned prominentsemad demokraadid on öelnud, et oleks avatud sellele, kui USA võimaldaks Ukrainale Ameerika relvade kasutamisel rohkem tegutsemisruumi, kuna Ukraina on juba näidanud, et saab USA relvade kasutamisega hakkama ning nende hinnangul oleks Ukraina kaotuse tagajärjed katastroofilised.
Pentagoni eelarvest suuremat osa kontrolliva komisjoni esimees Ken Calvert kritiseeris administratsiooni kaugrelvade laiema kasutamise blokeerimise eest, väites, et ukrainlaste tagasihoidmine pikendab sõda.
"Ilmselt sooviksid nad Kurskis kasutada kaugtuld, täpsemalt ATACMS-i. Ja osa administratsioonist on hirmul," ütles Calvert ühes intervjuus.
"Mingil hetkel peab sõda lõppema ja kui ukrainlased ei suuda oma territooriumi kaitsta, rünnates Venemaa sõjalisi operatsioone varustavat tarneahelat, on neid raske laua taha tuua," ütles ta.
Calvert nimetas Kurski operatsiooni julgustavaks, kuid lisas, et seda on raske jätkata, ilma et ukrainlased saaksid kasutada teatud tüüpi relvasüsteeme.
Ukraina ametiisikute kohtumised USA kõrgete ametnikega
Juulis Washingtonis toimunud NATO tippkohtumisel palusid Ukraina ametiisikud, sealhulgas president Zelenski vanemnõunik Andri Jermak, Valgel Majal kaaluda keelu tühistamist.
Juulis ja augustis kohtusid Ukraina parlamendiliikmete delegatsioonid USA seadusandjatega, kutsudes neid üles veenma Valget Maja meelt muutma.
Augusti alguses korraldas nii demokraatidest kui ka vabariiklastest koosnev delegatsioon kohtumise Valge maja julgeolekunõuniku Jake Sullivaniga. Delegatsioonil oli üks ühtne sõnum: administratsioon peab oma seisukohta muutma, enne kui on liiga hilja.
Nende sõnul peaks USA tühistama kõik piirangud, sest kui ta seda ei tee ja Ukraina kaotab, jäädakse seda administratsiooni mäletama kui administratsiooni, kes ei teinud piisavalt, kuigi oleks seda suutnud.
Selline mõttelaad on tihti Valge Maja kõrgeid ametnikke vihastanud, kes väidavad, et Washington on teinud Kiievi toetamiseks rohkem kui ükski teine riik ja et ta ei peaks Kiievi pärast oma riikliku julgeolekuga riskima.
Toimetaja: Aleksander Krjukov